Keskpank: kolm aastat kestnud laenumahu vähenemine on tõenäoliselt möödas
Nagu eelmistel kuudel kasvasid ka juulis kiiremini lühiajalised laenud, mida eriti hoogsalt võtsid transpordi- ja kaubandusettevõtted, teatas Eesti pank.
Pikaajalisi laene väljastati samuti rohkem kui selle aasta varasematel kuudel. Nende laenude käive ulatus 225 miljoni euroni, millest ligi kolmandiku said kinnisvara- ja ehitusettevõtted.
Eluasemelaene võeti juulis pisut vähem. Uute eluasemelaenude maht oli 49 miljonit eurot ning aastakasv taandus eelmiste kuude kõrgetelt kasvunäitajatelt 11 protsendile. Majapidamiste suurenenud laenuhuvi märgib aga autoliisingu jätkuvalt kiire, üle 30 protsendi ulatuv aastakasv.
Ettevõtete suurenenud laenuaktiivsus tõi kaasa pankade laenuportfelli kasvu. Pankade laenu- ja liisinguportfell suurenes juulis 89 miljoni euro võrra 14,6 miljardi euroni.
Viimastel kuudel laenuturul toimunud areng näitab, et rohkem kui kolm aastat kestnud laenumahu vähenemine on tõenäoliselt läbi. Alates aprillist on pankade krediidiportfell pidevalt suurenenud. Aastatagusest tasemest oli laenude ja liisingute kogumaht juulis siiski veel 0,3 protsenti väiksem.
Eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis juulis 2,9 protsendi tasemel. Enamiku laenude baasintressimäär, kuue kuu Euribor, alanes eelmise kuu keskmisega võrreldes 0,15 protsendipunkti võrra, mis tähendab, et intressimäärade vahe suurenes. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli juulis 3,4 protsenti.
Laenuportfelli kvaliteet jätkas ootuspäraselt paranemist. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes kuuga enam kui 6 miljoni euro võrra. Pikaajaliste viivislaenude osakaal alanes juuli lõpuks 4,3 protsendini laenuportfellist.
Hoiuste aastakasv püsis 10 protsendi tasemel. Hoiuste maht suurenes juulis 190 miljoni euro võrra, millest valdav osa tuli ettevõtetelt. Kuu lõpus ulatus Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht 8,4 miljardi euroni.
