Swedbanki prognoos: käesoleval aastal kasvab Eesti majandus 3 protsenti
Eesti majandus kasvab sel aastal 3% ning kasv järgmistel aastatel mõnevõrra kiireneb. Võrreldes varasemaga ootame õige pisut kiiremat ekspordimahtude kasvu ja seda peaasjalikult kogu regiooni, seal hulgas ka Eesti peamiste ekspordipartnerite paranenud kasvuootuste tõttu, selgub värskest Swedbanki käesoleva aasta majandusprognoosist.
Swedbank Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla sõnul korrigeeris pank aasta alguses tehtud prognoosi 0,3% võrra üles.
„Peamiseks põhjuseks on oodatust paremad tulemused nii sise- kui ka välisnõudluses juba aasta esimesel poolel. Ka sisenõudlus näib olevat vähem mõjutatud euroalas toimuvast – esimene poolaasta viitab tugevale kasvule nii investeeringutes kui ka tarbimises,“ märkis Tamla.
„Majapidamiste tarbimiskulutused on näidanud tugevamat kasvu kui eeldasime aprillis ja seda vaatamata kasvanud määramatusele euroala riikides. Eratarbimist kosutavad edaspidigi soodsad arengud tööturul – oodata on nii palga kui ka hõive kasvu. Ka tarbijahindade seni kogetud kiire kasv lähitulevikus aeglustub ning see võimaldab majapidamistel end tuleviku hakkamasaamise osas pisut kindlamini tunda, mis omakorda kajastub ka kasvavas tarbimisjulguses,“ sõnas Tamla.
Peamiste riskidena Eesti majandusele näeb Tamla jätkuvalt maailmamajanduses ning eriti euroala riikides toimuvat, aga ka toormehindade oodatust kiiremat kasvu.
„Viimane mõjutab aga otseselt Eesti hinnataset, mis võib tähendada, et inflatsioon aeglustub oodatust vähem. Sisemaistest teguritest on olulisimad jätkuvalt kõrge struktuurne tööpuudus ning tööjõu vähene sisemaine mobiilsus,“ sõnas ta.
„Kvalifitseeritud tööjõu puudus võib viia täiendavate hinnasurveteni juba järgmisel aastal. Jätkuvalt suur pikaajaliselt töötute hulk aga suurendab nende majapidamiste hulka, kel on keeruline ka esmavajalikke kulutusi katta, suurendades seeläbi riski vaesuse nö edasi pärandamiseks – järeltulevatel põlvedel on keeruline vaesusest välja murda,“ selgitas Tamla.
Maailmamajanduse viimaste kuude arengut saab iseloomustada segaste sõnumitega – vaatamata kosunud kindlustundele ja toodangumahtudele tööstuses, on majanduskasv endiselt madal ning tööpuudus kõrge. Lisaks majanduslikele teguritele muutuvad üha olulisemaks ka tegurid, mille muutust ja mõju on raske ette näha – poliitilised otsused ning reageering neile (psühholoogilised tegurid, nt sotsiaalsed rahutused, investorite otsused, finantsturu volatiilsus jmt).
Põhja-Euroopa riikide majanduste kasvuootused on samas oluliselt paranenud, Lõuna-Euroopa riike ootavad ees seevastu keerulised ajad nii majapidamistele, ettevõtetele kui ka valitsustele. Ka teiste riikide tuleviku majandusarengut kirjeldavad paljuräägitud kärpemeetmed ning jätkuvalt ekspansiivne rahapoliitika.
