Putin keeldub hüvitamast Brežnevi viimase valitsemisaasta riigivõlakirju

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Leonid Brežnev müüs oma viimasel valitsemisaastal, 1982. aastal, riigi kodanikele maha 25 triljoni rubla ehk 627 miljardi euro väärtuses riigi võlakirju. Võlakirjade aeg hakkab täis saama, tänane riigipea Vladimir Putin aga on kõik tagasimaksed külmutanud kuni aastani 2015.

Brežnev müüs oma riigi kodanikele 1982. aastal võlakirju vääringus 10, 50 ja 100 rubla. Võlakirjad lasti müüki, et katta riigi varasemaid võlgu. NSVLi ajal kokku kogutud raha hulk võrdub hetkel peaaegu poolega Venemaa majanduse kogutoodangust, vahendas Bloomberg.

Lisaks võlakirjade tagasiostmisele on Putin pannud aprillis allkirjastatud ukaasiga käe ette ka NSVLi lagunemisega kadunud ja kokku sulanud kodanike hoiuste hüvitamisele. Erinevalt teistest NSVLi lagunemisel tekkinud riikidest, kes lahendasid võlaprobleemi 1990datel hüvitades vaid osa kaotatud rahast, lubas vastne president Boriss Jeltsin, et maksab rahvale tagasi kogu võla.

Strasbourgi inimõiguste kohus langetas otsuse, et Vene Föderatsioon peab maksma Moskva lähistel asuva Ivanovo regiooni kodanikule Juri Lobonovile välja 37 150 eurot hüvitist 1982. aastal ostetud võlakirjade eest. Summa on 140 korda suurem mehe ühe kuu pensionist.

Võimalus teenida on koheselt löönud lambi peas põlema Venemaa veteranspekulantidel, kes on löönud käed pensionäridega, et saada osa NSVLi rudimentvõlast.

"Kõik võlad oleks tulnud maksta kinni 90ndatel. Kuidas peaks nii hiiglaslikku võlga täna majandama? Tagasimakse kukutaks riigi majanduse koheselt," kommenteeris teemat Venemaa Teadusakadeemia Moskva majandusinstituudi VNSLi võla spetsialist Boris Kheyfet.