Ehitusturg teises kvartalis: seis on positiivne, ent riigi osakaal võiks väheneda
Swedbanki krediidiportfelli analüüsi valdkonnajuht Urmas Simsoni sõnul viitavad teise kvartali andmed seega Eesti ehitusturu jätkuvale tugevusele - kui I kvartalis kasvas ehitusturg aastases võrdluses 35%, jätkus kasv ka II kvartalis, ulatudes 37%-ni, kirjutasid Swedbanki portfellijuhtimise valdkonnajuht Urmas Simson ja Swedbanki kinnisvara- ja ehitussektori juht Ero Viik.
„Viimase kümne aasta jooksul on teise poolaasta käive esimest poolaastat alati ületanud. Tuginedes esimese poolaasta 769 miljonit eurot suurusele käibele, kujuneb Eestis „omal jõul tehtud ehitustööde“ käibeks tänavu seega oodatavalt 1,7 miljardit eurot.“
Simsoni sõnul on see maht olnud varasemalt suurem vaid kolmel korral, aastatel 2006-2008, mil ehitusturu käive ulatus 1,99 kuni 2,5 miljardi euroni. 2012. aasta rahaline käive kujuneb Simsoni hinnangul võrreldavaks seega 2005. ja 2006. aasta mahtudega.
„Arvestades, et 2010. aasta mahuks kujunes 1,14 mld eurot, asume tänavuse käibega pigem tipu ja põhja vahel.“
Simsoni sõnul ületas III kvartali käive viimasel kümnendil teist kvartalit kuuel juhul 15-30%, siiski oli 2011. aasta kasv ka selles osas erandlik, sest hoo sai sisse saastekvootide müügist laekuvate rahade kasutamine.
„Seetõttu on põhjust arvata, et tänavu jääb aastane võrreldav kasv III kvartalis väiksemaks, tulenevalt võrdlusbaasi järsust hüppest,“ selgitas Simson.
Simsoni sõnul kaasneb Euroopa ning saastekvootide rahade kasutamisega siiski ka oht.
„Riigi osakaal on turul endiselt ülikõrge. Küsimus on selles, kas me oma rahade eest sarnaseid asju ehitaksime?“
Ehitussektorisse liikuv raha aitab hoida tema sõnul küll tööhõive taset, kuid kuna erasektor tellijatel on löögile pääsemine raskendatud, on tegemist olulise turumoonutusega.
„Tuleb loota, et 2013.-2014. aasta oodatav langus riigi tellimustes ei saa olema väga suur (üle 30%). Siiski võiks loota, et järgmise paari aasta jooksul langeb riigi osakaal turul alla 50%, vastasel juhul meenutab olukord kunagist plaanimajandust.
Kui erasektori tellija puhul on üldjuhul kindel, et ehitatakse seda, mida on vaja ja sellise hinnaga, mis on mõistlik, siis riigi tellimuste puhul ei ole see päris kindel. Erasektor saab ebamõistlike asjade ehitamise puhul otseselt karistada kahjumi näol, riigi puhul nii konkreetne piits puudub,“ märkis Simson.
Järgmisel, 2013. aastal, on ehitussektori rahaline käive ning ehitusmaht võrreldes 2012. aastaga pigem langustrendis. Kõige olulisemal määral mõjutab turgu suuremate taristuprojektide lõppemine.
Uusi mastaapseid projekte enne 2015. aastat aga suure tõenäosusega peale ei tule, samuti väheneb CO2 kvootide müügist saadav raha energiasäästlikkuse tõstmiseks ning lõpeb EL eelarveperiood.
Praeguseks on teada, et järgmiseks eelarveperioodiks (2014-2020) jääb Eestile eraldatav summa vahemikku 3,58 – 4 miljardit eurot, kuid selle jaotumine erinevate meetmete vahel on veel selgusetu. Samuti planeerib riik vähendada aastatel 2013 ja 2014 investeeringuid kõigis oma valdkondades.
Kuna riigi osakaal ehitusturul on täna märkimisväärne - ligi 2/3-, siis mõjutab riigi investeeringute vähenemine turgu otseselt. Lisaks mõjutab sektorit jätkuv surve ehitushindadele, mis pärsib erasektori tellimuste olulist aktiviseerumist.
