Spetsialist: hinna kujunemine algab nõudlusest ja pakkumisest
Järgneb Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvaku arvamus:
Finantsinstitutsioonide osalemises futuuriturgudel nähakse positiivsena likviidsuse suurenemist ja võimalust sooritada kiirelt tehinguid.
Samal ajal on rahaline maht viimase kümnendi jooksul järsult kasvanud, 2003. aastal 13 miljardit dollarit, 2010. aastal ligi 400 miljardit dollarit.
Kriitikud ütlevad, et selline juhitud raha panustab hinnatõusule. Samuti, kui on näha hinnatõusu trendi, siis võidakse nendele tooraineturgudele veel rohkem investeerida just tõusust kasu saamiseks.
Peamised kaubeldavad toorained on energiaallikad ja kütuste kallinemine mõjutab otseselt põllumajandustootjate kulusid. Nõiaring toimub ka teisiti jälgitavas tsüklis, sest mistahes kõrged põllumajandussaaduste hinnad ahvatlevad teiste sisendite (nt väetised, masinad) tootjaid hindu tõstma.
Teated defitsiidist näivad enamasti head hinnatõusu katalüsaatorid. Rahvusvahelise teravilja alaliidu värsketel andmetel toodetakse sel aastal maailmas 33 miljonit tonni teravilja vähem kui tarbitakse. Saagiprobleemid Lõuna-Euroopas, USA-s, Venemaal, Ukrainas on hindu ka järsult alates juunist kergitanud. Siiski toimus juuli lõpus maisi ja nisu hinnalangus ja kasumivõtt ainuüksi uudise peale, et USA suures maisikasvatuspiirkonnas võib vihma tulla.
Suhkruturu näitel saab öelda, et hinnad võivad tõusta ka siis kui prognoositakse tarbimisest suuremat toodangut. Maailmaturul algas lühiajaline kiire hinnatõus suve keskel, kui tekkisid kartused Brasiilia ja India toodangu vähenemisest, kuid üldiselt oodati vähemalt 3 miljoni tonni suurust ülejääki.
