"Võimalik liitumine eurotsooniga on küsimus, mis tekitab Lätis praegu tuliseid debatte. Eurotsooni kontekstis on peamiseks teemaks kriis, seega tekib avalikkusel küsimus, et miks liitumine vajalik on," ütles Dombrovskis BNS-ile.

Peaministri sõnul on valitsuse ülesanne selgitada avalikkusele majanduslikke põhjuseid, miks selline samm vajalik oleks. "Üldiselt on need samad põhjendused, mida Eesti omal ajal kasutas."

Dombrovskis lisas, et Läti valitsus toob Eestit kui positiivset näidet liitumise mõjudest riigi majandusele.

"Stabiilne rahandus- ja majanduspoliitika, suurenenud välisinvesteeringud. Paranenud krediidireiting," loetles ta. "Me ootame Lätis samu tagajärgi, ma ei näe põhjust, miks liitumise tagajärjed siin teistsugused peaksid olema."

Läti peab tegema otsuse euroga liitumise osas järgmise aasta alguses.

Praegu on Läti valitsuse ametlikuks eesmärgiks liituda euroga 2014. aasta 1. jaanuaril.

"Valitsuse praegune plaan on euroga liituda, kui just eurotsoonis midagi väga valesti ei lähe," märkis Dombrovskis. "Aga me loodame, et 2014. aastaks on peamised eurotsooni probleemid lahenenud."

Dombrovskis meenutas ka võrdlust, mida toodi kui Eesti liitus euroga, et Eesti valitsus ostis viimase pileti Titanicule. "Nüüd räägitakse seda sama Läti kohta."

Dombrovskis nentis siiski, et Eestis oli valitsusel avalikkusele euroga liitumist oluliselt lihtsam põhjendada, sest eurotsooni kriis oli toona alles algstaadiumis.

Maastrichti kriteeriumide täitmisega Lätil Dombrovskise hinnangul probleeme ei tohiks tekkida.

Referendumit eurotsooniga liitumise osas Dombrovskise sõnul Lätis korraldada ei ole plaanis. "Ma ei näe selleks vajadust."