See ei olnud võimalik, sest USS vaidlustas Eesti Raudtee otsuse G4S pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kahtlusel, et G4S esitas alapakkumise. Lõplik lahend selle kohta, et Eesti Raudtee ei eksinud hankemenetluses, tehti Riigikohtu poolt alles augustis, teatas Eesti Raudtee.

Peale Riigikohtu otsust pidas Eesti Raudtee G4S-ga heas usus läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks, kuid hankelepingu sõlmimine ei õnnestunud. Hankelepingu sõlmimine G4S-ga ei teostunud, sest Rahandusministeerium asus läbirääkimiste ajal USS taotlusel teostama järelvalvet, selgitamaks, kas G4S on esitanud AEesti Raudtee hankemenetluses valeandmeid.

Valeandmete esitamise tuvastamine tähendanuks, et G4S oleks tulnud Eesti Raudtee poolt hankemenetlusest kõrvaldada ning temaga ei oleks tohtinud hankelepingut sõlmida.

Eesti Raudtee soovis hankemenetluse alustamisel uue hankelepingu sõlmida mõlema tütarettevõtte nimel enne jagunemist, kuid vaidluste tõttu ei olnud see võimalik. Samuti tekkisid kahtlused, et G4S on hankemenetluses AS-le Eesti Raudtee valetanud.

Eesti Raudtee otsustas käimasoleva hankemenetluse lõpetada, et jagunemise tulemusena saaksid EVR Infra (nüüdne AS Eesti Raudtee) ja AS EVR Cargo ise otsustada, kuidas neile peale Eesti Raudtee äriregistrist kustutamist vajalikku teenust osutatakse.

Hankedokumentides oli nähtud ette võimalus lõpetada hankemenetlus juba 27. aprillist 2012. aastal, kui hankelepingut ei saa sõlmida vaidluste tõttu. Seetõttu ei saanud hankemenetluse lõpetamine Eesti Raudtee poolt tulla G4S-le kuidagi üllatusena.

Kuna G4S on vaidlustanud Riigihangete Vaidlustuskomisjoni Eesti Raudtee otsuse hange lõpetada, näeb AS Eesti Raudtee G4S pressiteate taga soovi mõjutada enda otsustes Riigihangete Vaidlustuskomisjoni ning AS-i Eesti Raudtee uut juhatust.

Eesti Raudtee peab taktitundetuks, et G4S on asunud avalikkuses isiklikult ja alusetult süüdistama Eesti Raudtee pikaaegset ja tänaseks endist juhatuse liiget Kaido Simmermanni.