Eesti Energia: taastuvenergia eesmärgi täitmisel ei tohi unustada tarbija huve

Aastatel 2013-2020 tuleb Eestil riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks toota 600 - 1500 GWh elektrienergiat. Seda lisaks elektrile, mida tänased tootjad taastuvenergiast toodavad.

Selle eesmärgi nimel käibki hetkel tuline võitlus. Ühel kaalukausil on elektritarbijate huvi maksta taastuvenergia tootmise eest mõistlikku hinda, teisel – ärimeeste soov algatada uusi taastuvenergia projekte ja kindlustada tehtud investeeringutele ka toetusi, kirjutas Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu firma blogis.

Eesti Energia on seisukohal, et riiklikke eesmärke taastuvenergia osas tuleb täita eelkõige elektritarbijate huvidest lähtudes ning eelistada tuleb võimalikult soodsaid ja majanduslikult kõige otstarbekamaid lahendusi.

Selleks tuleb kõigepealt ära kasutada olemasolevaid taastuvenergia tootmise võimalusi ja alles siis rajada uusi.

On oluline mõista, et taastuvenergia tasu ei vähene kui Narva elektrijaamades puitu ei kasuta, vaid hoopis kasvab, kuna siis tuleb kasutusele võtta kallimad taastuvelektri tootmise lahendused.

Sisuliselt on Eestil taastuvenergia tootmiseks kaks tõsiseltvõetavat alternatiivi: tuulikud või biomass. Teiste taastuvenergia allikate kättesaadavus on kas piiratud või liiga kallis. Hüdroenergeetika potentsiaal ei ole Eestis piisav.

Päikeseenergia tootmiseks vajalikud investeeringud on täna veel liiga kallid. Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaal on tänase toetusskeemi juures Eesti väikelinnades, tööstustarbijate juures ja asulates suuremas osas ärakasutatud.

Reaalselt konkureerivad kogu 600 -1500 GWh suurusele „taastuvenergia eesmärgile" veel rajamata tuulikud ning biomassi kasutamine Narva elektrijaamades.

Ehk piisavas koguses taastuvenergia saamiseks tuleb kas ehitada uusi tuulikuid või asendada olemasolevates elektrijaamades põlevkivi kasutamine biomassiga.