Sutt: Euroopa on oodanud võlakriisile liiga kiiret lahendust

Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) vanemnõuniku Andres Suti sõnul on Euroopas ootused võlakriisile lahenduse leidmiseks olnud liiga kõrged ning lahendust on oodatud liiga kiiresti.

"Kogu arenenud maailm peab pingutama, et rahandus korda saada, seni on olnud liiga palju võlgu, liiga palju ülejõu elamist," tõdes Sutt esmaspäeval toimunud briifingul, vahendas BNS.

"Euroala strateegia tegelikult toimib ning maailmas on ka teisi piirkondi, millele peaks võibolla rohkem tähelepanu pöörama."

Suti hinnangul ei saa öelda ka seda, et Lõuna-Euroopas ei oleks midagi tehtud. "Eelarvereformid on olnud märkimisväärsed, ääreala riigid on oma eelarvepositsiooni oluliselt parandanud, ka nende konkurentsivõime paraneb."

"Kreeka puhul ei saa samuti väita, et midagi ei ole tehtud. See oleks kohatu," lisas ta. Eurotsoonist lahkujaid Sutt ei usu, kuid möönis siiski, et Kreeka on kõrge riskiga programm.

Küsimusele miks Kreeka lahkumist kardetakse, vastas Sutt, et mõistlik oleks leida lahendus sellele, kuidas saada raja peale tagasi. "Ei ole teada, mis saab, kui Kreeka lahkub. Kui me seda teaksime, siis oleks ju lihtne edasisi otsuseid teha."

"Euroopas on ootused, et asjad saavad väga kiiresti korda, rohkem oleks kannatust vaja," selgitas Sutt. "Sisemine ebatasakaal on Euroopas väiksem kui enne, kuid seda, kas kõik meetmed töötavad näitab aeg. Kui raha oleks seni riikidele antud ilma tingimusteta, ei oleks riikide majandusnäitajad paranenud."

"Tänane raamistik on kindlasti palju tugevam kui enne," märkis ta. "Tegelik elu on olnud reaalsusest erinev, aga põhjus ei ole siin selles, et oleks tehtud liiga suuri järeleandmisi."

Peamiste Euroopas kasutusele võetud meetmetena loetles Sutt tugevdatud stabiilsus- ja kasvupakti, fiskaallepet, makrotasakaalustamatuse protseduuri, Euroopa semestrit, "Euro-pluss" lepet, kiisihaldusmehhanisme ja Euroopa Keskpanga erakorralisi meetmeid.

"Euroopa Liidu liikmesriikidel on selged kavad riigirahadnuse korrastamiseks olemas," rõhutas Sutt.

Üldiselt täidavad EFSF ja tulevikus Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) Suti sõnul sisuliselt sama roll, mida Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) täidab globaalselt ja tõenäosus, et antud raha läheb kaduma on Suti hinnangul järjest väiksem.

Suti sõnul on ESM-i laenud pikaajalised ja riikidel on seega väiksem koormus nende teenindamisel. "ESM-is ühtegi otsust ei tehta maja sees, selle peavad heaks kiitma riikide rahandusministrid," täpsustas ta.

Parlamendi täiskogude kaasatus ESM-i küsimustes on Suti hinnangul iga parlamendi sisetunde küsimus. "Siin ei ole ühest lahendust, et ainult üks või teine variant oleks õige."

Eurovõlakirjade teemal rääkides märkis Sutt, et siin on palju elemente, mis tuleb kokku panna ja see eeldab põhjalikku arutelu ja selget kokkulepet. "Eurovõlakirjad ei ole väga hädavajalik instrument praegu," lisas ta siiski.

Kommenteerides Läti võimalikku liitumist eurotsooniga ütles Sutt, et Läti olukord on sarnane sellele, kui see, mis oli siis, kui Eesti liitus ehk "eurotsoon vajab edulugu, see oleks kasulik emotsioonide mahavõtmiseks."

Selle nädala kolmapäeval peaks Euroopa Komisjon avaldama ka oma seisukohad pangandusjärelevalve osas. Senisest suurem järelevalve eeldaks Suti sõnul selgelt uut mandaat ESM-ile. Idee ise on Suti sõnul väga mõistlik ja kui riikidel poliitiline tahe on olemas, siis see on tehtav.