"Kuna ostame praktiliselt kogu metsatööde mahu vabaturult ja kasutame selleks vähempakkumisi, on mistahes kütuse- või muude energiakandjate kulu kasv, ka üldine palgasurve tööjõuturul, meie jaoks kontrollimatud suurused," sõnas Kallas Delfile.

"Loodame teha vähempakkumiste tingimused selliseks, et osa saaks võtta võimalikult suur arv ettevõtjaid. Mida tihedam konkurents, seda madalamaks kujunevad siis eelduslikult ka sisseostetavate teenuste hinnad. Samas konkureerib metsandussektor teiste majandusharudega, ning kui tahame saada kvaliteetset tööjõudu, tuleb ka konkurentsivõimelist palka maksta. Nii et teenuse hindade kasv on järgmisel aastal tõenäoliselt paratamatu."

Mis organisatsiooni enese ülalpidamist puudutab, siis on Kallase sõnul üldreegel see, et igasugune kulude, sh palgafondi tõus saab tulla ainult efektiivsuse kasvu arvelt.

"Ja mis seal salata, näiteks tarkvara osas vaatame järjest enam vabavara kasutamise võimaluste poole," rääkis Kallas.

"Kontoritena kasutatavate hoonete osas oleme tänavu tänu CO2 kvoodimüügist saadud rahale investeerinud energiakindluse tõstmisesse. Transpordikulude osas on kütuse hinnatõusule väga keeruline vastu seista, sest meie inimeste töökoht asub metsas ja sinna peab tahes tahtmata kohale sõitma. Loomulikult üritame sõite ökonoomsemalt planeerida, aga mõistlikkuse piir tuleb siin ikkagi ette," lisas ta.

Palgasurve on ettevõttes kindlasti olemas, kuna alates 2008. aastast on palgad Kallase sõnul püsinud muutumatutena ja ka väga heade majandustulemuste eest RMK nõukogu poolt makstud tulemustasud ei ole kompenseerinud elukalliduse tõusu. Samas on tööviljakuse kasv olnud praktiliselt pooleteise kordne.

"Siin peame kindlasti töötajatele vastu tulema ja palkade ülespoole korrektsiooni saavutama," lausus Kallas.

RMK juhi sõnul on ettevõtte järgmise aasta eelarvega alles hiljuti alustatud, mistõttu ta kahjuks ei saa veel öelda, mille arvelt antud korrektsioon tuleb.