"Direktiivi regulatsiooni ülekandmine siseriiklikusse õigusesse tähendab olemasolevate seaduste muutmist, kehtivate seaduste tühistamist või uute seaduste vastuvõtmist. Eesti kontekstis tähendaks see eelkõige krediidiasutuste seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmist, kuid see võib kaasa tuua ka muudatusi pankrotiseaduses ja äriseadustikus," kommenteeris Rehe BNS-ile.

Rehe rõhutas, et Eesti panganduse järelevalve tegutseb efektiivselt ning heas vastastikuses koostöös, võttes arvesse, et lisaks Eesti finantsinspektsioonile teostatakse järelevalvet Rootsi, Soome ja Taani vastavate ametitega.

"Tuleviku vaadates eeldame, et stabiilselt toimiv süsteem saab lisaväärtust kavandatavatest muudatustest Euroopa pangaliidu loomisel," lisas ta.

Rehe osundas ka sellele, et 1. jaanuaril 2011. aastal loodi Euroopa Liidu määruse kohaselt Euroopa pangandusjärelevalve asutus ( EPA) iseseisva Euroopa Liidu asutusena juriidilise isiku staatuses, mille eesmärgiks on finantsstabiilsuse tagamine Euroopa Liidus.

"Nimetatud määrus on otsekohalduv ja kehtiv täna, ning selle artikkel 78 sätestab, et liikmesriigid võtavad vastu määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid," selgitas Rehe..

Sellest tulenevalt võib Rehe sõnul öelda, et pangandusjärelevalve teostamine Euroopa pangaliidu kui ka Euroopa pangandusjärelvalve asutuse poolt võib kaasa tuua vastuolu nende poolt vastuvõetavate õigusaktide vahel.

Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et lahendus, kus ühtse poliitika ja standardite kehtestamine toimub ühiselt Euroopa keskpanga eestvedamisel ning järelvalve teostamisse on kaasatud kohalik kompetents liikmesriikide poolt, tundub mõistlik, ehkki detailid, kuidas ühtne järelevalve praktiliselt toimima hakkab, on praegu veel lahtised.

"Sisuliselt on tegemist lahendusega, kus järelvalve kinnistatakse keskpankade tegevussfääri. Muutus on seotud paljuski kriisist saadud kogemustega - finantssektori tervis on ka ühtse euroala rahapoliitika teostamiseks ülioluline. Tänane rahapoliitika kriisiriikides ei toimi nii nagu peaks, sest madalad intressid ei jõua lõpptarbijani," märkis Palm.

Euroopa Komisjon soovib oma ettepanekus Euroopa Keskpanga (EKP) juhitavat ühist pangandusjärelevalvet, mis hõlmaks kõiki euroala panku.

Kolmapäeval esitatud ettepanekute kohaselt hakkaks EKP vastutama krediidiasutustele tegevuslubade andmise, kapitalinõuete ning finantsvõimendust ja likviidsust käsitlevate nõuete täitmise tagamise, aga ka finantskonglomeraatide järelevalve teostamise eest, teatas komisjon.