Riigikontroll: Eesti Interneti SA juhtimine oli ammu problemaatiline
Riigikontrolör Mihkel Oviiri hinnangul ei tekkinud probleemid Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse ümber üleöö, vaid riigi esindajad nõukogus lasid sellel kõigel niiviisi mitu aastat kesta.
Oviir kirjutab vastuses riigikogu liikme Olga Sõtniku arupärimisele sihtasutuse tegevuse kohta, et 2007. aastal avaldas riigikontroll auditi teemal, kuidas nõukogu järelevalve juhatuse üle sihtasutustes toimib ja leidis toona, et väga hästi see ei toimi ning pole selge, milliseid suuniseid minister nõukogu liikmele annab. Seetõttu pole ka selge, mida nõukogu liige üldse sihtasutuses teeb või tegema peab, kirjutas BNS.
"Siit pean tegema kahjuks järelduse, et viie aasta taguse auditi ajaga ei ole väga olulisi muutusi riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete vastutavuse ja järelevalve vallas toimunud," märkis Oviir.
Riigikontrolöri hinnangul on sihtasutuse nõukogu liikmete ülesanne igapäevaselt vaadata, et sihtasutus viiks ellu asutaja tahet ja juhatus käiks sihtasutuse varaga ümber niisama arukalt nagu enda omaga. Ja kuigi riigikontroll on sihtasutuse kuludokumente vaadanud, on kontrollil väga raske öelda, milline raha on kasutatud eesmärgipäraselt ja milline mitte.
"Näiteks, kas ühel riigi sihtasutusel oli tarvis palgata nelja advokaadibürood? Kas oli mõttekas, et mitmeid nõukogu istungeid protokollis lausa vandeadvokaat? Kas oli vaja lennata just ühes või teises koosseisus San Franciscosse või Singapuri? Või osta haagist? Minul on seda raske öelda," selgitas Oviir. Ta lisas, et seda peavad päris kindlasti oskama hinnata sihtasutuse nõukogu liikmed.
Oviir kirjutas, et riigikontroll ei jõua paratamatult kõikjale ja lahendus on ikkagi nõukogu liikmete tegevuse täpsustamises ja parandamises. "Ma loodan, et riigikogu asub arutama nõukogude tegevuse täpsustamist ja tulemus formuleerub ka seaduses," ütles ta.
"Ma loodan ka, et sihtasutuse uus nõukogu ja uus juhatus Eesti internetti südamega edendavad," lisas riigikontrolör. "Usun, et sihtasutuse juhtimine muutub läbipaistvamaks ja taastub asjalik koostöö."
Sõtnik kirjutas arupärimises ka seda, et kuna domeenihaldust korraldav sihtasutus on vaidlustes andmekaitse inspektsiooni ja konkurentsiametiga väitnud, et domeenihalduse näol ei ole tegu avaliku ülesande täitmisega ja küsis selle kohta riigikontrolli arvamust.
Oviir selgitab vastuses, et internetti rahvusvaheliselt haldava organisatsiooni juures on igal riigil oma nii-öelda kontaktisikud. Eestis on nendeks olnud Endel ja Jaak Lippmaa.
"Sihtasutuse loomise üks mõte oli, et esindusõigus läheks eraisikutelt üle sihtasutusele ja selleks oli vaja seniste kontaktisikute nõusolekut, mida aga nood ei tahtnud anda," märkis Oviir.
Oviir lisas, et seetõttu võeti Jaak Lippmaa ka juhatuse liikme palgale, et ehk ta siis annab nõusoleku. Kuna Lippmaa seda ei teinud, andis nõukogu käsu esitada taotlus kontaktisikute muutmiseks ilma kahe mehe loata. Kuna 2012. aasta mais, kolm aastat pärast protsessi algust, ei olnud kontaktisikud endiselt vahetatud, vabastati sihtasutuse juhatuse liige ametist, kuna kontaktisikute ümbervormistamist polnud toimunud.
"Praegu on olukord sealmaal, et peale hakatakse nullist. Taotluse menetlus esindajate muutmiseks on sihtasutuse palvel peatatud. Pole teada, millal kontaktisikute muutmisega lõpuks ühele poole jõutakse," selgitas Oviir.
Sihtasutuse juhatuse liige Jaanus Tehver ütles riigikontrollile, et tema pole veel kindlat seisukohta kujundanud, et kas domeenihalduse näol on tegemist avaliku ülesandega ja sisuliselt on tegemist küsimusega, et kas domeenid on avalik ressurss.
"Jaanus Tehver kinnitas, et see küsimus on kerkinud ka rahvusvaheliselt ning vastus alles tuleb riigil, internetikogukonnal ja avalikkusel selgeks vaielda," märkis riigikontrolör.
