Raul Kalev: kas Eesti IT-tiigri nimi on nüüd LEO?
Näiteks Martin Lutheri poolne initsiatiiv piibel ladina keelest saksa keelde tõlkida purustas veenvalt katoliku ülemvõimu ja lunastuspaberite ärilise müümise võimaluse. Lenini ja Co poolt aristokraatide käest röövitud ja töölistele antud võimu tagajärgi oleme kogenud juba omalgi nahal. Nüüd on meil ka Eestis olemas oma väike aga tubli katsetus võimu rahvaga jagada – LEO.
Igasugune tsentraliseeritud võim kardab üldjuhul avalikkust suuremal või vähemal määral ning tagab oma puutumatuse reeglina infopoti enda käes hoidmise ja sealt ükshaaval valikuliste tõlgenduste lekitamisega. Mida avatum on aga ühiskond ja mida väiksem varjatud info hulk, seda suurema tõenäosusega ka infokapslite kiivast kinnipidamisest loobutakse.
Justkui möödaminnes astus Eesti eile olulise sammukese kodanikuühiskonna toetamise suunas, kui riputas aadressil www.riigipilv.ee üles pilvepõhiselt kõigi meie 227 omavalitsuse raamatupidamisandmed. Tegu on kahtlemata äraarvamatu suunaga ettevõtmisega, sest pole ju teadaolevalt sellist „alasti“ rakendust kusagil maailmas. Erakordne on see samm ka meie infotehnoloogia arengut silmas pidades: riik on rahvale olulise osa oma võimust justkui tagasi andnud ja püüdnud neid kaasata juhtimisse läbi trendika iti-akna.
Minu arvates on selline julge ja tehnoloogiliselt vägagi kasutajasõbralik samm enam kui tervitatav, sest olen vaid tunniajase pilverakenduses surfamise tagajärjel saanud Eesti haldussuutlikkuse osas kordades teadlikumaks kui varasemate aastatega. Lisaks palju huvitavaid anomaaliaid ja üllatusi. Kas te teadsite näiteks, kui palju kulub teie maksudest igakuiselt teie valla või kodulinna haridusele, kui palju tänavaremondiks? Või kas pole huvitav teada saada, et kunagi bussiõnnetuse üle elanud Pala vald on täna ühe elaniku kohta suurim kindlustaja Eestis, samal ajal kui senimaani osadel omavalitsustel kindlustuse kogemus üldse puudu?! See on lahe! Eestit saab lahti lammutada tuhandeteks pusletükkideks ja siis taas sekundiga uues vaates kokku siduda! Nagu ka see, et ühtäkki on meil tekkinud võrdlusvõimalus erinevate omavalitsuste vahel ja meie liitumiskõnelused ei peagi enam rajanema vaid kohvimusta ennustustel!
Mulle meeldib, et KOVie pilverakenduse tegid kaks ettevõtet sisuliselt ilma rahata. Entusiasmist. Ja ilmselt ka soovist olla oma oskustega avalikult nähtaval. Tasuta saadud tööst hinnalisim osa on minu meelest quick view tehnoloogial jooksev rakendus LEO (Läbipaistev Eesti Omavalitsus), mis on jõukohane kasutada ka 5 klassi tüdrukutele. Ja küllap ka kasutatakse.
Võib-olla on seda palju arvata, kuid pikalt tukkuma unustatud Eesti IT-tiiger on ilmutamas tõsiseid ärkamismärke. Minugi poolest võiksimegi tiigrile panna nimeks LEO, sest midagi lahedamat ja sisukamat pole vähemasti mina Eesti e-riigis veel kohanud. Ja kui avalikustatud info abiga on järgmisteks kohalikeks valimisteks kõik vajalikud paleepöörded ära vormistatud ning läbipaistvus saanud Eesti asjaajamise kvaliteedimärgiks kõigis omavalitsustes, ootaks riigilt ka järgmise mitmesaja andmekogu samaväärset pilve riputamist. Ennekõike muidugi riigiasutuste endi kulutuste osas.
