Sester: Eesti garantiid ESM-ile ja EFSF-ile on kokku 1,7 miljardit
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sesteri sõnul on Eesti antavad garantiid Euroopa Stabiilsusmehhanismile (ESM) ja Euroala Finantsstabiilsuse Fondile (EFSF) kokku varasemalt ESM-iga kokku lepitud 1,3 miljardit eurot ja ligi 400 miljonit eurot EFSF-ile.
Sester ütles esmaspäeval pärast rahanduskomisjoni istungit BNS-ile, et Eesti lõpp-garantiide mahu osas on palju diskuteeritud. "On olnud küsimusi, et kas tegemist on 1,3 miljardiga, mis on ESM-iga kaasnev, või kahe miljardiga, mis on EFSF-iga varasemalt kokku lepitud või siis nende summeeritud osaga 3,3 miljardit eurot," selgitas Sester. Ta märkis, et ükski nendest numbritest ei ole õige.
Eesti lõppgarantiide maht on praegu Sesteri sõnul suurusjärgus 1,3 miljardit, mis on ESM-iga varasemalt kokku lepitud. Sellele lisanduvad tema sõnul EFSF-ile antud garantid, mis jõuavad käiku minna enne, kui ESM lõplikult tööle hakkab. "See suurusjärk, mis EFSF [võlakirju] välja annab, on ligi 200 miljardit eurot ja rahandusministeeriumi nägemuses on praegu suurusjärk, mida Eesti garanteerib, ligi 400 miljonit eurot," rääkis Sester.
Sester rõhutas, et Eesti garanteerib neid võlakirju, mis EFSF on emiteerinud, olenemata siis sellest, kas nendest võlakirjadest saadava rahaga on kedagi aidatud või on ostetud mingilt teiselt turult muid finantsinstrumente. Oma osaluse piires garanteerib Sesteri sõnul Eesti riik kõiki võlakirju, millega EFSF on turul laenu võtnud.
ESM-iga seoses seisab Eestil lähiajal ees kaks tegevust. Sester selgitas, et kuna ESM-i seletuskirjades on sees, et ESM-i ja EFSF-i kohumaht on 700 miljardit eurot, siis on see vaja Eestil ka siseriiklikult ära fikseerida. "Valitsus peaks lähipäevadel selle eelnõuna ära fikseerima ja tooma selle ka riigikogu ette. See siis fikseeriks kahe võimaliku laenu andva institutsiooni ehk siis ESM-i ja EFSF-i kogumahuks 700 miljardit," ütles Sester.
Teine positsioon, mille Eesti peab parlamendis ära fikseerima, on seotud ESM-i tehtavate maksetega. Sester selgitas, et möödunud aastal lepiti tänavust riigieelarvet menetledes kokku, et üks makse summas 30 miljonit eurot on täna juba riigieelarves sees. "Samas oleme me jõudnud varasemalt ka kokkuleppele Euroopa kõikide riikide osas, kes ESM-iga on ühinenud, et selle aasta jooksul teostatakse kaks makset," märkis ta.
Seoses sellega tuleb valitsus Sesteri sõnul lähiajal ka parlamendi ette sooviga lisada teine täiendav makse eelarvesse sisse. "See tähendab ka selle aasta eelarve muutmist," sõnas ta. Teise makse suurus on Sesteri sõnul teine viiendik kogu sissemakstavast kapitalist ehk ligi 30 miljonit eurot. "See tuleb meie reaalmaksetest, mis on 148,8 miljonit jagatuna viide ossa," lisas ta.
Sester sõnas, et ka teise makse otsus peaks tulema lähiajal parlamenti. "Nüüd oleneb sellest, millises tempos me peaksime seda menetlema – maksete puhul on teatavad klauslid, ma ei välista, et selleks võib tulla vajadus täiendavate istungite järgi."
