Tiit Vähi ootab enne valimisi populismipuhangut

Suurärimees Tiit Vähi ütles Äriplaan 2013 konverentsil, et maailmamajanduse olukord halveneb, kõige suuremad probleemid on Euroopa Liidus - EL-is peaks juhtimist tsentraliseerima - ning Venemaa suurimaks kritiseerijaks jääb Eesti, kuid Euroopas, maailmas ja ka Venemaal pole sel mingisugust tähtsust. Seda ei pane õieti keegi tähele.

"Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö suureneb ning ollakse pragmaatilised, sest lääneriigid vajavad tooraineid kui ka turge. Tõenäoliselt tulevad uued gaasijuhtmed. Eesti ja Vene suhted jäävad lähiaastatel halvaks, sest kumbki pool eriti huvitatud suhete paranemisest. Eesti poliitikud on üsna palju panustanud selleks, et suhted ei paraneks. Kahjuks on Eesti Venemaale majanduslikult tähtsusetu, Venemaa Eestile aga paraku mitte. Eesti tuleviku jaoks on kõige tähtsamad suhted Venemaa, Soome, Rootsi ja Saksamaaga.

Piirileping ja Nord Stream on väljakutsed, mis tulevad kunagi kuid mitte praegu," prognoosis endine peaminister.

Vähi hinnangul on Eestile Euroopa Liidu föderaliseerumine kasulik, sest vastasel korral ei ole ka Eesti majandusele midagi head loota. "Täpsemalt öeldes, kui Euroopa Liit ei liiguks liitriigi suunas, siis vastasel korral euroliit laguneks," lisas Vähi.

Vähi sõnul ei ole loota valitsuskriis. "Jätkub parempoolne liberaalne väärtuspõhine majanduspoliitika. Alternatiive pole. Kui küsite, kas Edgar Savisaar on nõrk liider? Ei ole, aga ta on mänginud end nurka ning temaga ei sõlmita kokkuleppeid ega tehta koalitsioone.

Enne valimisi on oodata märgatavalt rohkem populismi. Seda on näha juba praegu, mil lubatakse erinevaid palgatõuse. Palga-ja pensionitõus ei ole halb, aga samal ajal räägitakse kasinusest ja säästlikkusest.

Selleks, et riigieelarve saaks täidetu, tõstab valitsus kaudseid makse ja erinevaid tariife. Riiklike monopolide tasud jätkuvad kasvamist ka avatud turu tingimustes. Majanduskasv jääb 2013. aastal paari protsendi piiresse," kõneles Vähi.

Peaasjalikult on Vähi siiski Andrus Ansipi valitsuse tegemistega rahul. "Mina ei rääkinud täna headest asjadest seetõttu, et neist räägitakse Äripäevas ja teistes ajalehtedes," märkis Vähi muiates.

Ärimees märgib, et 15 aastaga viie rikkama sekka oli väga hea loosung, kuid paraku sisutühi. "Poliitikute ja ettevõtjate vahel ei ole üksmeelt. Majanduskasvu ja uued töökohad tekivad tänu ettevõtjatele, kuid avalikkus millegipärast nii ei arva. Poliitikud on üsna edevad ning kui on võimalik saada mõne karvase väljaütlemisega kuhugi esikaanele, siis seda ka tehakse. Halb on, kui poliitik või broilerpoliitik ajab poliitikas riigi huvide asemel oma asja või häälte kogumise populismi või naaberriigi opositsioonipoliitikute või oligarhide huvisid," rääkis Vähi.

Vähi pelgab, et poliitikud ja ettevõtjad võõranduvad üksteisest veelgi. Ta rõhutab pragmaatiliste suhete vajalikkust. Seeläbi on võimalik ka majanduslikku edu saavutada. "Venemaa on kriisi ajal huvitav kaubanduspartner. SKP kasv 4%, riigieelarve ja jooksevkonto plussis. Riigivõlg 8% SKT-st. Tuleb minna sinna, kus on turg ja kasv.
Parempoolne majanduspoliitika peaks eeldama pragmaatilisi suhteid kõigi naabritega," lisas Vähi.