Soodsate välismõjude tõttu kiireneb kasv 2013. aastal 3,7 ning 2014. aastal 4,3 protsendini.

Eratarbimine, mis jääb praegu alla kriisieelsele tasemele, näitab paaril järgmisel aastal stabiilset 3-4 protsendi suurust kasvu.

Eesti maksupoliitika on ülevaate järgi püsinud üsna stabiilsena. Maksukoorem on kriisiperioodil kasvanud, kuid valitsus on valmis seda vähendama.
Järgmisel aastal võiva tõusta kaudsed maksud (aktsiisi- ning keskkonnamaksud) ning vähenda otsesed maksud (töötuskindlustusmaks 2013. aastal ning tulumaks 2015. aastal).

Sel aastal võib riigieelarve puudujääk mitmetel põhjustel suureneda, kuid jõuab ülejääki 2014. aastal. Ühena riskidest märgib ülevaade avaliku sektori palgasurvet, mis on eriti tundlik teema valimiseelsel ajaperioodil.

Eestil on väga madal võlakoormus (2011. aastal 6,1 protsenti). Tänu kohustustele, mis kaasnevad euroala kriisimehhanismidega (EFSF ja ESM) suureneb riigivõlg järgnevatel aastatel peaaegu kahekordselt.

Ülevaatega saab tutvuda SIIN.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena