Statistikaamet: arstid teenisid 2010. aastal 2,1-kordset keskmist palka
Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem, kirjutas statistikaameti peadirektor Priit Potisepp ameti blogis.
Iga kvartal avaldab statistikaamet keskmise palga andmestiku, aga see räägib vaid suurtest tegevusalagruppidest (näiteks ehitus, haridus, töötlev tööstus jne). Töötasu struktuuriuuring on tehtud suure valimi pealt (10 872 asutust-ettevõtet ja 122 000 palgatöötajat) ning sisaldab võrreldes keskmise palga kvartaliuuringuga palju rohkem vaadeldavaid tunnuseid (sugu, vanus, haridus, ametiala jne). Töötasu andmed on kogutud 2010. aasta kohta ning neid saab hästi kasutada struktuurianalüüsiks, sh muutuste vaatlemiseks võrreldes varasemate aastatega 2005–2008.
Viimastel nädalatel on meedias esitatud andmeid arstide, õdede ja hooldajate palkade kohta. On üritatud tuua ka rahvusvahelist võrdlust, kuigi see ei ole lihtne. Näiteks Eurostat ei ole seni andmeid ametialade klassifikaatori neljakohalisel tasemel avaldanud. Tuleb tähele panna, et eri allikate andmed võivad olla esitatud erinevate aastate kohta, erineda tasukomponentide ja töökoormuse arvestuse poolest.
Statistikaameti töötasu struktuuriuuringu põhjal oli arstide töötasu suhe keskmisse brutokuutöötasusse 2005. aastal 1,8 ja 2008. aastal 2,1, õdedel vastavalt 0,9–1,0 ja 1,0–1,2. Hooldajate töötasu on neil aastatel olnud keskmise suhtes üsna muutumatu. Niisiis vaadeldes täistööajaga meditsiinitöötajate keskmiste töötasude arengut ajavahemikul 2005–2010 võib ütelda, et arstide ja õdede puhul kasvas see ümbritsevast keskkonnast pisut kiiremini, hooldajate puhul aga üldise fooniga samas tempos.
Andmed kajastavad tasu täistööaja eest ning ei sisalda ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid (erinevalt kvartaalsest palgastatistikast).
