Statistikaameti teatel tõusis Eesti tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,5%. Eelmise aasta septembriga võrreldes kallines tarbija ostukorv 3,8%. Võrreldes augustiga inflatsioon ei muutunud, samas kui Eurostati esialgse hinnangu põhjal kiirenes euroala inflatsioon septembris 2,6%lt 2,7%ni, teatas Eesti Pank.

Septembris põhjustas hinnatõusu peamiselt riiete ja jalatsite, mootorikütuse ning soojusenergia kallinemine. Töödeldud toiduainete hinnatase on viimastel kuudel püsinud suhteliselt stabiilne. Aasta lõpukuudel võib aga mitmete toormete, eelkõige teraviljade hind Eesti toiduainete hinnataset mõjutada.

Alusinflatsioon oli septembris aastavõrdluses madal, 1,3%, kuna teenuste põhjustatud hinnasurved sel perioodil mõnevõrra vähenesid.

Eesti Panga suvine inflatsiooni prognoos 2012. aastaks on 3,9% ning 2013. aastaks 3,2%. 2013. aastal annab olulise panuse hinnakasvu jaanuaris tõusev elektri hind, mis ulatub tarbijate jaoks ligikaudu 20%ni. Elektrienergia kallinemise eeldatav otsene mõju tarbijahindade inflatsioonile on 2013. aastal 0,7 protsendipunkti. Samas kallinevad ettevõtete tootmiskulude suurenemise tõttu ka muud kaubad ja teenused, mille täiendav panus inflatsiooni võib ulatuda 0,2 protsendipunktini.

Elektri hinna tõusul on majanduskasvu pärssiv mõju, kuna eelkõige vähendab see majapidamiste reaalset sissetulekut ning seeläbi ka tarbimise ja sisenõudluse kasvu. Majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad edaspidi nii investeeringud kui ka nõudlus tööjõu järele.

Järgnevate aastate jooksul on elektriturul oodata konkurentsi tugevnemist, kuid turu avanemisel 2013. aasta algul jääb see suhteliselt nõrgaks, kuna tehnilised võimalused elektri impordiks Põhjamaadest on ka järgmisel aastal veel piiratud. Piiratud konkurentsi tingimustes on oluline, et riik suurendaks elektrituru toimimise tõhusust. Lisaks peaks riik Eesti Energia ainuomanikuna tagama, et piiratud konkurentsiga turul ei kasuta ettevõtte oma turujõudu liigseks hinnatõusuks.