Maksukuritegude puhul on tõesti reeglina kahju riigile ja õiguskuulekusele väga suur. Kui me räägime maksupettustest, siis ei ole mõtet kriminaliseerida üksikuid raamatupidaja eksimusi. Maksupettus on ikkagi selline kuriteo liik, kus toimub dokumentide võltsimine, fiktiivsete tehingute vormistamine, rahapesu, käibemaksu välja petmine riigilt. Need on reeglina organiseeritud kuritegevusevormid," lausus Sõerd.

Kui me räägime maksupettuste puhul kriminaalsetest juhtumitest, siis reeglina on olemas organisaatorid ja täidepanijad. Tema hinnangul on probleem on selles, et uurijad ei jõua organiseerijateni, vaendas aripaev.ee.

"Vahele jäävad ning tingimisi vangistused ja rahalised sanktsioonid määratakse toimepanijatele, kes on vormistatud fiktiivseteks juhatuse liikmeteks, kes annavad allkirju, kes teevad pangatehinguid jne. Aga organiseerijaid jäävad reeglina tabamata," selgita Sõerd.

Mis sellest karistuse karmistamisest kasu on, kui uurija ei jõua tegelike organisaatoriteni, küsis ta.