OECD peab oluliseks avaliku raha vajaduspõhist jagamist

Eesti peaks oma piiratuid rahalisi vahendeid kasutama võimalikult vajaduspõhiselt ning efektiivselt, tõdesid peaminister Andrus Ansip ja OECD peasekretär Jose Angel Gurria tänasel kohtumisel.

Peaministri sõnul on Eesti üheks suurimaks väljakutseks, lähtudes värskest OECD majandusraportist, oma piiratud vahendite võimalikult efektiivne ja vajaduspõhine kasutamine, teatas Valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Peamine küsimus on meie jaoks - kuidas aidata just neid, kes tõesti abi vajavad?", ütles Ansip. Tema sõnul liigub Eesti suurema vajaduspõhise raha jagamise poole.

Üks olulisemaid samme selles suunas on vajaduspõhise lastetoetuse rakendamine tuleva aasta juulist. Kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt tuleva aasta juulist 28,77 euroni ning alates 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 euroni.

Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on tulevast aastast 57,54 eurot ning 2015. aastast 76,72 eurot kuus.

Ka töötutoetusi on otsustanud valitsus tulevast aastast tõsta, millele juhib tähelepanu ka OECD raport. Töötutoetus tõuseb järgmisel aastal pooleni miinimumpalgast ehk siis 145-le eurole tänaselt 65-lt eurolt. Raport juhib tähelepanu ka tõsiasjale, et Eestis on OECD riikide hulgas kiireim töövõimetushüvitiste saajate juurdekasv.

Eestis saab kümme protsenti tööealisest elanikkonnast töövõimetushüvitist. Nii OECD kui ka valitsuse hinnangul ei ole sellise trendi jätkumine kestlik. „Valitsus jagab OECD soovitusi süsteemi reformimisel ning me jätkame sellega tööd ,“ kinnitas valitsusjuht.

Kuna pensionärid on Eestis suuremas vaesusriskis, otsustas valitsus ka majanduslanguse ajal tõsta pensione. Täna avalikustatud raporti kohaselt vähendas see otsus oluliselt vanemaealiste vaesusriski. Ka tuleval aastal tõusevad Eestis pensionid viis protsenti.

„Me tegime nii nagu te soovitasite,“ ütles Ansip OECD peasekretärile.

Raport juhib ka tähelepanu asjaolule, et Eestis on patsiendi osalus ravimi ostmisel keskmiselt kõrgem. Ka seda probleemi on asunud Eesti lahendama.

Oktoobrist jõustub seadusemuudatus, mille mõjul kaob ära senine 12,79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50%-lise soodustusega ravimite puhul. Arvutuste kohaselt väheneb inimeste omaosalus 50-protsendilise soodustusega ravimite ostmisel umbes 22 protsendi võrra keskmise retsepti maksumuse kohta.

OECD analüütikud annavad raportis positiivse hinnangu Eesti tööturu ja majanduse paindlikkusele ning kohanemisvõimele, soodsale ärikeskkonnale, hästi kapitaliseeritud finantsasutustele ning usaldusväärsele fiskaalpoliitikale.

Raporti kohaselt on euro kasutuselevõtt loonud head eeldused Eesti kasvupotentsiaali realiseerimiseks. Ka Eesti kiirele taastumisele kriisist antakse positiivne hinnang. Probleemina markeeritakse struktuurset tööpuudust ning kvalifitseeritud tööjõu puudust, vaatamata paindlikule tööturule.

Raporti eesmärk on analüüsida Eesti majanduse olukorda võrreldes teiste OECD riikidega. Raport pakub välja soovitused ülemäärase makromajandusliku volatiilsuse vähendamiseks, tööturu- ja hariduspoliitika tõhustamiseks ning sotsiaalse kaitse parandamiseks.