INTERVJUU: Toiduamet: Eestis kulub igal aastal toiduainete uuringuteks ligikaudu 180 000 eurot
Veterinaar- ja Toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Kaja Sepper ütles Delfi Majandusele kommentaariks küsimusele, kui palju ja kui tihti kontrollitakse Eestis müüdavate juur-, puu- ja köögiviljade pestitsiidide sisaldust, et ühe toiduaine proovi analüüsimise maksumus olenevalt uuritavatest taimekaitsevahendite jääkidest on ligikaudu 600-800 eurot ehk riik kulub igal aastal uuringuteks ligikaudu 180 000 eurot.
Miks ei teostata kõikidele meie selvehallides müüdavatele välismaistele aga ka kohalikele "viljadele" järelekspertiisi?
Toidu käitlejal on kohustus käidela vaid nõuetele vastavat toitu. Selleks on käitlejatel välja töötatud süsteem, kuidas seda tagada. Ühe võimalusena hinnatakse koostööpartnerite usaldusväärsust näiteks auditeerimise teel ja tehakse koostööd vaid usaldusväärsete tarnijatega. Ka neid usaldusväärseid tarnijaid ja koostööpartnereid kontrollitakse järjepidevalt.
Iga toidupartiiga kaasnevad saatedokumendid ning üks osa nendest on toidu nõuetekasust kinnitavad dokumendid, milledeks võivad olla näiteks antud partiist võetud proovide analüüsitulemused. Seega puudub vajadus toidu käitlejate ja toidupartiide lauskontrolliks ning piisab riskipõhisest teatava sagedusega järelevalvest toidu käitlejate üle.
Mis materjali alusel kinnitavad tootjad või maaletoojad selvehallidele, mida nende "viljad" sisaldavad?
Iga toidupartiiga on kaasas saatedokumendid, mis tagavad toidu jälgitavuse ja vastavusdeklaratsioon või sertifikaat, mis kinnitab toidu nõuetekohasust. Vastavusdeklaratsiooni koosseisus võib olla ka näiteks antud partiist tehtud uuringud ja laboratoorsed analüüsitulemused. Uuringute tegemisel lähtutakse õigusaktidest, millega on sätestatud sellele toidule saasteainete piirnormid.
Kui palju oleks vaja raha, et testida meie toidu pestitsiidisisaldust, kui palju on neid "vilju" mis sellist testi ehk vajaksid?
Uuringute kavandamisel tuleb lähtuda vajadusest ja riskidest. Veterinaar- ja Toiduamet on senistel taimekaitsevahendite jääkide uuringutel võtnud arvesse keskmise eurooplase ja eestlase toidukorvi. Selle tulemusel analüüsitakse ligikaudu 30 puu- ja köögivilja kultuuri jaotatuna kolme aasta vahel. Näiteks kuuluvad uurimise alla oad, herned, spinat, lehtsalat, kurgid, tomatid, baklažaanid, paprika, lillkapsas, brokoli, peakapsas, porrulauk, porgandid, kartul, riis, nisu, rukis ja kaer; apelsinid, mandariinid, pirnid, banaanid, viinamarjad, õunad, virsikud, nektariinid, maasikad.
Uuritakse ka loomset päritolu toitu. Igast kultuurist võetakse esinduslik arv proove, mis Eesti populatsiooni suurust arvestades võiks olla 10-15.
Ühe proovi analüüsimise maksumus olenevalt uuritavatest taimekaitsevahendite jääkidest on ligikaudu 600-800 eurot. Seega kulub igal aastal uuringuteks ligikaudu 180 000 eurot.
Kas saate tuua mõne näite, kus test on näidanud pestitsiide ning "viljad" on letilt korjatud?
Kui toidus tuvastatakse taimekaitsevahendite jääke, siis ei pruugi olla tegemist koheselt rikkumisega. Taimekaitsevahendite jäägid on toidus lubatud piirnormi piires ja sellega võrdne kogus jääke on inimese tervisele ohutu.
Ka piirnormi ületus ei avalda tavaliselt inimese tervisele kahjulikku mõju. Piirnormid on seatud nii, et piirnormiga võrdses koguses taimekaitsevahendite jääkide organismi sattumine ei kahjusta tervist.
Piirnormid on reeglina selle jäägi kahjuliku mõju avaldamise määrast kümneid kuni sadu kordi väiksemad, et arvesse võtta ka tundlikke tarbijagruppe nagu lapsed, allergikud, rasedad ja vanurid.
2010. aastal eemaldati turult tonni jagu viinamarju, kuna need sisaldasid ühte taimekaitsevahendi jääki piirnormist suuremal määral. Eelmisel aastal ega ka sel aastal ei ole turult puu- ja köögivilju eemaldatud.
Saan aru, et küsimus on testide puhul rahas - kui suur võib aga olla terviserisk testimata viljade söömisel?
Risk on väike ja sellel on mitu põhjust. Esiteks toidu käitlejal on seadusest tulenev kohustus käidelda vaid nõuetele vastavat toitu ning igapäevaste järelevalvetoimingute käigus saame toidu nõuetekohase käitlemise kohta pidevat kinnitust.
Teiseks põhjuseks on monitooringu kompleksne läbiviimine Euroopa Liidu (EL) tasandil. Liikmesriigid teevad taimekaitsevahendite jääkide monitooringut toidus ühtsetel põhimõtetel - keskendutakse kodumaise toodangu ja ELi välistest riikidest pärit toidu ning vähemal määral teistest liikmesriikidest pärit toidu uurimisele. See tagab, et kogu turulolev toit on kontrolli all ja meie turulolev mitte Eesti päritolu toit on juba eelnevas etapis kontrollitud.
Euroopa Toiduohutusameti poolt koostatud monitooringu koondraportist johtub, et kõigi liikmesriikide tehtud uuringutest on nõuetele mittevastavusi keskmiselt 1-2% juhtudest. Ka Eesti analüüsitulemuste põhjal on piirnormi ületusi 1-2% kõigist tehtud analüüsidest.
Kolmandaks on oluline tuua välja, et ka taimekaitsevahendite turulelaskmine, müümine ja kasutamine on reguleeritud. See tähendab, et vastavat järelevalvet tehakse ka taimekaitsevahendite müüjate ja taimekaitsevahendite kasutajate ehk põllumeeste üle.
Seega on tegemist topeltkontrolliga, sest tehakse järelevalvet nii taimekaitsevahendite müümise ja kasutamise üle kui ka kontrollitakse lõpptoodangut proovide võtmise näol. Neljandaks võib välja tuua, et toidule on piirnormid seatud selliselt, et piirnormiga võrdses koguses taimekaitsevahendite jääkide organismi sattumine ei kahjusta tervist. Ülaltoodu alusel võib väita, et turul olev toit on nõuetekohane ja risk on väga väike.
Eelmisel nädalal DELFI SUURE ÕUNATESTi eel tekkis läbiviijatel soov lasta Eestis müüdatel õunadel testida pestitsiidide sisaldust. Võimaliku uurimislabori otsimisel selgus asjaolu, et kuna antud pestitsiidimarkerite uuring maksab enam kui 377 eurot sort, ei teosta neid uuringuidka Eesti riik ega selle ametiasutus - laiaslaastus usaldatakse Euroopa Liidus nõutavat dokumentatsiooni
toidupuhtuse ja pestitsiidide sisalduse ning kasutamise/mittekasutamise kohta. Antud teemast kantuna uuribki Delfi Majandus teemat edasi.
