Elektri turuhinda mõjutavad paljud erinevad tegurid ja see muutub iga tund.

Ilm - Kuna lõviosa Põhjamaades toodetud energiast tuleb hüdroelektrijaamadest, siis on elektrihinna ja ilma vahel päris otsene seos. Elektrum toodab umbes 60% elektrist kolmes hüdroelektrijaamas, mis paiknevad Daugava jõel. Mida rohkem on sademeid, seda rohkem elektrienergiat toodab hüdroelektrijaam ja seetõttu langeb ka elektrihind;

CO2 saastekvootide kättesaadavus - See on kõige tähtsam nende elektritootjate jaoks, kes toodavad elektrit põlevkivist: mida kõrgem on CO2 heitmete hind, seda suuremat mõju avaldab see lõppkasutaja elektrihinnale;

Pakkumise ja nõudluse vahekorra dünaamika - Kui pakkumine ületab nõudlust (nt kevadiste üleujutuste ajal), võivad hinnad järsult langeda. Hüdroenergia suure osakaalu tõttu tekib suur elektrihinna kõikumine vihmarohkete ja kuivade hooaegade vahel;

Kütusekulud - Kütuse maksumuse ja elektrihinna vahel on otsene seos – kütuse hinna langedes muutub ka elektrihind odavamaks;

Maailmamajanduse olukord - Kui maailmamajandus kasvab kiiresti, kasvab ka nõudlus elektri järele ja see kergitab hindu. Vastupidine olukord tekib siis, kui majanduskasv aeglustub;

Turgu jälgib pidevalt ka väline järelvalveorgan, kelle üheks ülesandeks on muuhulgas kontrollida, et turuosalised ei annaks märkimisväärseid hinnaeeliseid.