Ministeerium: August tõi suurenenud kaubavahetuse mahud
Augustis suurenesid jätkuvalt kaubavahetuse mahud, Statistikaameti andmetel kasvas eksport eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8,5% ja import 11,9%.
Kuigi juulikuu aastakasvudest jäid augusti ekspordi ja impordi vastavad näitajad mõnevõrra madalamateks, jõudis ekspordi absoluutsumma peaaegu senise rekordtasemeni (2011 mais – 1 mln EURi enam) ning impordi absoluutnäitaja uuele rekordtasemele, teatas ministeerium.
Aastaste kasvutempode aeglustumise taga oli juba ka eelmise aasta augusti märgatavalt kõrgem võrdlusbaas kui juulis. Ekspordi kasvu vedas taas hoogne kaupade väljavedu Venemaale (kasv aastaga 28%), mis hoidis teda teist kuud järjest Eesti suurima ekspordi sihtturuna.
Selle aasta juuliga võrreldes suurenes eksport 7% ja import 6%, mis aitas ka langetada kaubavahetuse bilansi puudujääki 108 miljoni euroni. Samas eelmise aasta augustist oli väliskaubanduse saldo negatiivsus 1,7 korda suurem. Kuna augustis hakkasid taas ekspordihinnad aastases võrdluses tõusma ja impordihindade aastane kasvutempo kiirenes, siis ekspordi reaalkasv oli 7% ja impordil 9%.
Olulisematest kaubagruppidest vedasid augustis ekspordi aastakasvu mineraalsed kütused (kasv 19%) ning puit ja puittooted (17%). Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturgudele jäi aastatagusele tasemele, metalle ja metalltooteid aga veeti välja vaid paari protsendi võrra enam. Kõrgeima aastakasvuga olid valmistoidukaubad ja joogid, mida eksporditi ligi poole võrra enam kui aasta varem. Selle taga oli eelkõige kange alkoholi tugev müügikasv Venemaale.
Augustis kasvas kõige kiiremini transpordivahendite sissevedu (1,6 korda), mille taga oli eelkõige ühe laeva sisseost Soomest ja tsisternvagunite import Ukrainast. Samas ka masinaid ja seadmeid toodi sisse 16% enam kui aasta varem. Kütuste ja keemiatoodete aastakasv aeglustus augustis oluliselt ja jäi madalale tasemele.
Septembris on nii ekspordi kui ka impordi aastatagune võrdlusbaas taas kõrgem kui eelneval kuul, mistõttu kasvutempode märgatavat kiirenemist pole oodata. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtetest 62% teatas septembris eksporttellimuste jäämisest tavapärasele tasemele, mis oli ühe protsendipunkti võrra enam kui eelneval kuul. Samas langes taas nende ettevõtete osatähtsus (13%-lt 10%-le), kelle tellimused on tavalisest suuremad ning tõusis nende firmade arv (28%-ni), kes ootasid eksporttellimuste vähenemist.
Septembris langes taas majandususaldusindeks Euroopa Liidus tervikuna ning ka Eestis oli majandususaldus üle mitme kuu languses (-1,7 punkti 100,6 punktini). Üle pikaajalise keskmise on majandususaldus endiselt veel peale Eesti Lätis (104,3) ja Rootsis (100,0). Meie olulisematest kaubanduspartneritest tõusis septembris majandususaldus Soomes, Leedus ja Lätis ning langes Saksamaal ja Rootsis.
