Külmetushaigus võib kuisest eelarvest võtta poole
Lisaks ravimitega seotud kulutustele väheneb ka sissetulek. Suurimat kaotust võivad kanda pärast lapsepuhkust tööle naasnud vanemad, teatas Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus.
„Inimeste tervis mõjutab olulisel määral nende võimet perekondlikult ja töiselt toime tulla, seetõttu on oluline oma tervisesse panustada. Kui aga juba haigus käes, on paljudel peredel keeruline hakkama saada, kuna sissetulekut vähendavad märgatavalt kodus oldud päevad, lisaks ravimite kulu,“ leidis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi.
„Juba esmased külmetusvastased ravimid – palavikualandaja, köha- ja nohusiirup, kurgutabletid võivad maksta kokku 15 eurot.“
Peamine mure on haigestudes aga sissetuleku vähenemine. Haiguste saabudes on eriti keerulises olukorras need inimesed, kelle tuludelt eelmisel aastal sotsiaalmaksu ei makstud – näiteks pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasevad vanemad, sest hüvitise arvutamisel lähtutakse eelmisel aastal makstud sotsiaalmaksu suurusest.
Kuna nende puhul sotsiaalmaksu ei laekunud, arvutatakse hüvitis miinimumpalga alusel, ehk hooldushüvitise puhul kujuneks päevatasuks 6,1 eurot. Esimesel lasteaia aastal kipuvad lapsed aga sageli haigestuma ja juhul, kui näiteks oktoobris kodus olla seadusega lubatud 14 päeva järjest, võib vanem kaotada oma sissetulekust 46%. Keskmist palka teenides oleks kuu sissetulek koos hooldushüvitisega siis 384,13 eurot.
Täiskasvanu haigestumise korral esimese kolme päeva eest hüvitist ei saa. Näiteks keskmist palka teeniv töötaja kaotaks kolmepäevase külmetushaigusega palgast üle 12% ehk 90 eurot. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja ja alates 9. päevast haigekassa.
Nende päevade eest hüvitatakse 70% päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust. Keskmise netopalgaga töötaja kaotaks viie haiguspäevaga oktoobrikuu sissetulekust 116 eurot ehk 16%.
Veidi eelistatumas seisus on lapseootel naised, kellele makstakse hüvitist alates teisest päevast. Sellisel juhul oleks rahaline kaotus oktoobrikuus vaid 11,6%.
Kindlasti tasub kas enda või lapse haigestumise korral koheselt oma perearstiga ühendust võtta, kuna haigekassa maksab hüvitist kalendripäevade arvestuse järgi, ehk ka nädalavahetuste eest. Kui reedel ilmnevad haigusnähud, on sel juhul võimalik hüvitist saada juba nädalavahetuse eest ning seeläbi rahalist kahju vähendada.
Statistikaameti andmetel vähenes nii haigekassa poolt hüvitatud päevade kui ka hüvitist saanud inimeste arv järsult 2010. aastal. „Oma mõju avaldab siin ilmselt senise haigushüvitise maksmise korra muudatus, mis on vähendanud töötajate valmisolekut haigestudes töövõimetuslehele jääda ja seeläbi sissetulekus märkimisväärselt kaotada. Seepärast tasub talve saabudes kindlasti enda tervise eest ennetavalt rohkem hoolt kanda ja esmaste külmetusnähtude korral kohe kodused ravivahendid kasutusele võtta, et võimalikku haigusperioodi lühendada. Õnneks on järjest enam tööandjaid ka vastutulelikud kodukontoris töötamise võimaldamisel, kui töö iseloom seda vähegi võimaldab,“ lisas Anne Sägi.
Soovitused haigestumisega seotud kulutustelt kokku hoida:
• Vaata üle, mis ravimid kodus juba olemas on. Apteeker ega arst ei tea, millised on kodused olemasolevad ravimivarud.
• Võrdle tervisekaupade ja ravimite hindu. Tasub süveneda, kas odavam on osta suuremas pakendis olev toode või hoopis see, mida tuleb päevase annuse saamiseks vähem tarbida.
• Perearstiga tasub koheselt ühendust võtta, et hüvitise korral ei läheks osa päevi kaduma, näiteks nagu nädalavahetuse päevad.
• Reisile, nädalalõpu puhkusele või paariks päevaks külla sõites tasub esmased külmetusrohud ja kraadiklaas kodust kaasa võtta, et vältida asjatuid lisakulutusi.
• Arvesta, et ka kolleegid ei taha haigeks jääda ning kõigi immuunsussüsteem pole ühtemoodi tugev. Ära suhtu esmastesse haigusnähtudesse hooletult ja lepi võimalusel tööandjaga kokku kodukontori päev.
