„Suurimaks probleemiks talvel on veetoru lõhkemine, mille tingib temperatuurimuutustega kaasnev maapinna pidev liikumine, mis avaldab survet ka veetorule,“ selgitas Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimees Hans Liibek liidu teates.

„Kõige haavatavamad on vanad malmtorud, kuid spetsialistil tasuks lasta kaameraga üle kontrollida mistahes torustik, mis on vanem kui paarkümmend aastat. Ja seda eriti juhul, kui torudega on juba varem probleeme ette tulnud.“

Veetoru jäätumine on ebameeldiv üllatus, mis tuleb ilmsiks sageli hommikul või peale tööpäeva, kui pikka aega ei ole kraanist vett lastud voolata.

„Kuigi jäätumiskohale võib olla raske jälile saada, on külmanõrkadeks kohtadeks enamasti sissetallatud või sõidetud teerajad, kus mulla- ja lumekiht on õhem ja tihedaks tambitud. Samuti toru sisseviik hoone vundamendi juures, külm kelder või külmad välisseinad. Nende kohtade soojustamisele tasuks erilist tähelepanu pöörata,“ soovitas Hans Liibek.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektori Vahur Tarkmehe sõnul on mõistlik probleemiga tegeleda veel enne, kui maapind päris läbi külmub, kuna tagajärgede likvideerimine juba jäätunud pinnases on palju aeganõudvam ja kulukam tegevus.

„Enamasti annab vee kinnikülmumist ära hoida lihtsa soojustamisega, milleks saab kasutada majapidamises käepäraseid vahendeid. Näiteks ei tasu aeda lehtedest päris puhtaks riisuda, vaid võib kuhjata lehed torustiku kohale. Hiljem saab külmanõrkadele kohtadele kuhjata lund, kuna lumi toimib talvel parima loodusliku maasooja hoidjana,“ selgitas Vahur Tarkmees.

Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, soovitab Tarkmees valida talveks teise liikumistrajektoori, kuid kui see ei ole võimalik, saab ristumiskohadele paigaldada ka spetsiaalsed matid.

Külmas keldris tuleks torude ümber mässida soojahoidvaid materjale, milleks sobivad riided ja isegi vanad ajalehed.

„Eriti krõbeda pakasega peaks keldris olema kraadiklaas või veepang, mida tuleb aegajalt kontrollimas käia – kui vesi panges hakkab jäätuma, on õige aeg keldrisse toasooja lasta,“ soovitas Vahur Tarkmees.

„Aga kui külm ikka asu ei anna, on viimane võimalus jätta veekraan ööseks ka õige pisut nirisema – sest voolav vesi kindlasti kinni ei jäätu.“

Kui ikkagi on juhtunud kõige halvem ja vesi on torus kinni külmunud, siis ühte ei tohi Vahur Tarkmehe sõnul kindlasti teha – hakata lahtise leegiga toru ise üles sulatama. „Abi saamiseks tuleb pöörduda kas oma vee-ettevõtte või torutööde teenust pakkuva era-ettevõtte poole, kellel on olemas torude lahti sulatamiseks spetsiaalne riistvara,“ rääkis Vahur Tarkmees. „Kõik vee-ettevõtted ise torude lahtisulatamise teenust ei paku aga reeglina teavad millised firmad toruabi osutavad ja annavad kontaktid. Näiteks plasttorude lahtisulatamiseks on spetsiaalsed aurutid, kuid metalltorude jaoks elektrilised seadmed. See töö tuleb usaldada spetsialistidele.“

Et tuleval talvel sarnaseid probleeme vältida on mitu võimalust – kui spetsialist avastab, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, tuleks nõrk koht kiiresti välja vahetada. Äärmisel juhul tuleb kogu torustik paigaldada sügavamale, kus külm ligi ei pääse. Kuid joogivee plasttorule on tänapäeval võimalik paigaldada ka spetsiaalne küttekaabel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid