10 aastat II sammast: Swedbank on enda teada konkurentidest parem
Swedbanga Investeerimisfondide juhatuse esimees Loit Linnupõld tutvustas tänasel pressiüritusel II pensionisamba fondide kümne viimase aasta käekäiku. Linnupõllu väitel on neil paremini läinud, kui konkurentidel. Samas ilmneb Äripäevas regulaarselt koostatavast II pensionifondide tootluse edetabelist, et 15 fondi seas on Swedbanki kolme erineva riskitasemega fondi nimistu lõpus.
Kümne aasta jooksul on Äripäeva andmetel Swedbanki II samba pensionifond K1 ehk võlakirjafond - väikseima riskitasemega - suutnud tootluseks saavutada 7,2%, K2 ehk keskmise riskitasemega fondi tootlus on kümnendi jooksul küündinud napi 7,5% juurde ning progressiivne K3 on näidanud 10 aasta jooksul 11,8%-list tootlust.
Ainult SEB Panga Progressiivne pensionifond on olnud veelgi kehvema tulemusega: nemad on kümnendi jooksul kasvatanud kliendi vara vaid 6,6% võrra.
Seevastu edetabeli esirinnas paiknevad kõik viis LHV Panga pensionifondi. Nende erinevate II samba pensionifondide tootluse vahemik on 31,2%-36,2%. Kõik ülejäänud II samba fondid on 10 aasta jooksul teeninud alla 20%-list tootlust.
Swedbanki esindaja Mart Siilivaski sõnul näitavad nende arvestused, et K1 on alates loomisest teeninud 24,6%-list tootlust ja aasta baasil on see ulatunud 2,2%-ni. K2 tootlus on alates loomisest 36% ja aasta baasil 3% ning K3 tootlus on alates loomisest 57,3% ning aasta baasil 4,5%.
Loit Linnupõld nentis, et Swedbanki II samba pensionifondi klient on hästi "keskmine". Ka ei saa Linnupõllu väitel mööda vaadata sellest, millisel hetkel klient pensionifondiga liitus. Need, kes on Swedbankis mõne II samba fondiga liitunud kriisi riismetel ehk üsna hiljuti 2010-2011, ei peaks väga nurisema. Iseasi, et nende sambakontole ei ole veel kuigipalju raha jõudnud koguneda.
Samas on hakanud osa 2002. aastal II sambaga liitunuid praeguseks juba väikest pensionilisa saama. See on tõepoolest väike: umbes 20-25 eurot kuus ehk alla kümnendiku keskmisest pensionist.
Ühtlasi ilmneb Äripäeva teise pensionisamba fondide edetabelist, et hoolimata fondide üle kümne aasta pikkusest tegevuseast pole aktsiafondidel võlakirjafondide ees mingit eelist. Kõige suurem peaks Äripäeva analüüsi puhul olema nende inimeste II samba portfell, kes on valinud endale LHV Panga Pensionifondi S.
Võttes aluseks, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses liitumisvoorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond S-iga liitunute portfell hetkel väärt 5441 eurot, mis annab tootluseks 36,2 protsenti (maksed fondi ulatuvad 3996 euroni). Antud fondil on keelatud aktsiatehingud ning kogu vara investeeritakse edasi vaid võlakirjadesse. Augusti lõpus oli fondi suurimaks investeeringuks (6,6% fondi mahust) Prantsuse valitsuse võlakirjad.
Äripäeva börsitoimetuse juhataja Raivo Sormunen ütleb, et on Äripäeva börsilehekülgedel teise pensionisamba fondide edetabelit koostanud kuise kuni kvartaalse intervalliga juba 10 aastat. "Tabeli koostamise baasandmeteks olen püüdnud võtta võimalikult elutruud andmed. Olen arvestanud, et pensionikoguja töötasu on aja jooksul muutunud nagu Eesti keskmine palk, pensionikogujale laekuvad osakud kontole nn. kuu kõige aktiivsemal päeval, pensionikoguja pole aja jooksul fondi vahetanud ning on kogunud raha ka siis, kui riigipoolsed maksed olid peatunud," kõneleb Sormunen.
Ajalooliselt olid teise pensionisamba fondid kuni buumi tipuni 2007. aastal suhteliselt võrdsed ning edetabelit kroonisid ka SEB ja Swedbanki kõige agressiivsemad fondid. "Mäletan, et toona "müüs" oma teise samba fonde Äripäeva pensionifondide tabeli põhjal ka Swedbank (toonane Hansapank)," lisab börsitoimetuse juht.
"Kuna 2008. aasta börsikrahhi suutis kõige paremini ette ennustada (ja vastavalt ka reageerida) aga LHV Pank, on Andres Viisemanni fondid pärast seda olnud konkurentsitult jällegi teistest paremad," lisas Sormunen.
Vaata sellest Äripäeva II samba pensionifondide edetabelist, kuidas on Sinu kogumispensioni fondil 10 aasta jooksul läinud!
