Riigikohus lõpetas Pimixi üleliigse laovaru asja menetluse
Euroopa Kohus kuulutas tänavu juulis välja kuulutamise päevast siduva kohtuotsuse, mis toetas Pimixi positsiooni. Maksu- ja tolliamet tunnistas oma otsusega juuli lõpul kehtetuks Pimixile 16,3 miljoni kroonise trahvi määranud vaidlustatud maksuteate, teatas BNS.
Eesti valitsus otsustas seejärel augustis, et üleliigse laovaru trahvi maksnud ettevõtted saavad oma raha tagasi, kuid otsus ei puudutanud niinimetatud suhkrutrahvi.
Septembris esitasid Pimixiga peetavas vaidluses riiki esindavad põllumajandusministeerium ning maksu- ja tolliamet riigikohtule taotlused menetluse lõpetamiseks. Pimix teatas kohtule, et ettevõttel puuduvad vastuväited menetluse lõpetamise kohta.
Riigikohtu halduskolleegium taotles mullu 17. märtsi määrusega asjas Euroopa Kohtult eelotsust, millega soovis Euroopa Liidu (EL) toimimise lepingu ja Euroopa Komisjoni määruse tõlgendamist ning peatas asja menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.
Üleliigse laovaru vaidlus tekkis kui põllumajandusministeeriumi ja maksu- ja tolliamet määrasid peamiselt piimapulbrit vahendanud Pimixile üleliigse laovaru tasu.
Vaidluse sisuks üleliigse laovaru teemal on see, kas riik saab ettevõtetelt üleliigse laovaru eest tasu koguda, kui vastavat EL-i akti polnud Eesti EL-ga liitumise hetkel eesti keeles EL-i Teatajas avaldatud. Euroopa Kohus on varem otsustanud, et õigusakti ei või isikute vastu kasutada, kui see pole vastavas riigikeeles avaldatud.
Maksu objekti ja määra kehtestavaid EL-i õigusakte ei olnud ametlikus korras eesti keeles avaldatud 2004. aasta 1. mail, mil Eesti liitus ühendusega. Sama kuupäeva seisuga arvutas riik ettevõtjate üleliigse laovaru suuruse.
Augustis oli Eestil pooleliolevaid vaidlusi laovarutasu osas kokku 26 juriidilise isikuga summas 27,7 miljonit eurot, millest ettevõtjad olid ära maksnud 1,823 miljonit eurot.
Põllumajandusministeerium on pöördunud Euroopa Komisjoni poole, et üleliigse laovaru trahviks makstud 6,58 miljonit eurot tagasi saada. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast, 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda ühenduse eelarvesse maksta.
Euroopa Kohus otsustas juulis, et Eesti riigil ei ole õigust nõuda ettevõtetelt üleliigsete laovarude eest EL-i poolt Eestile määratud trahvi, sest 2003. aasta vastava määruse sätted ei olnud 2004. aasta 1. mai seisuga, kui Eesti liitus ühendusega, EL-i Teatajas eestikeelsena avaldatud ega Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud.
