Luksemburgis algavad läbirääkimised Läänemere kalapüügiõiguste üle

Luksemburgis toimub esmaspäeval Euroopa Liidu kalandusnõukogu istung, kus üheks olulisemaks teemaks on 2013. aasta Läänemere kalapüügivõimalused.

Eesti jaoks on teema tähtis, sest viimastel aastatel on Eesti kalapüügivõimalusi kümnete protsentide võrra kärbitud, teatas keskkonnaministeerium.

Läbirääkimistel Eestit esindav keskkkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas, et Eesti on teinud teiste Läänemere riikidega tõsist eeltööd ja läheb läbirääkimistele ettepanekuga varasemate drastiliste kärbete asemel mitme kalaliigi puhul püügivõimalusi suurendada.

"Läbirääkimised ei tule kindlasti lihtsad, aga oleme suutnud kõik Läänemere äärsed riigid ühise ettepaneku taha koondada ja see annab suurema kindluse, et saavutame eelmiste aastatega võrreldes ka kokkuvõttes parema tulemuse. Kuna ka teaduslikud andmed kinnitavad, et kalade arvukus ja olukord on Läänemeres stabiilne, ei oleks järjekordne püügivõimaluste järsk lõikamine õigustatud," selgitas Pentus-Rosimannus.

Teadlaste andmetel on kiluvarude seisund Läänemerel paranenud, millest lähtuvalt on Eestil ettepanek tõsta kilukvooti järgmiseks aastaks 11 protsendi võrra. Ka Läänemere avaosa räimevaru on paremas seisus ja Eesti soov on, et komisjon arvestaks meie ettepanekut suurendada räimekvooti 15 protsendi võrra.

Liivi lahe räime osas on Eesti ettepanek jätta kvoot selle aastaga samale tasemele.

Lõhe ja tursa püügikvoodite osas peab Eesti õigeks kalade arvukust arvestades püügiõigust vähendada. See on vajalik, et kalade arvukust liigselt ei kahjustataks. Soome lahe lõhekvoodi osas on ettepanek püügiõigus samaks jätta.

Sel aastal on Eesti kilu kalapüügikvoot 25 800 tonni. Räimel on see Läänemere avaosas 8810 tonni ja Liivi lahel 14 120 tonni. Turska võib Läänemere idaosas püüda 1519 tonni ja lääneosas 206 tonni.

Soome lahes on lubatud püüda lõhet 1581 isendit ja Läänemere avaosas 2851 isendit.