Läti eelarvepuudujääk vastab peaaegu Maastrichti kriteeriumile

Läti valitsussektori puudujääk oli 2011. aastal 3,4% SKP-st ning valitsussektori võlg küündis 42,2%-ni SKP-st, vahendab uudisteagentuur LETA riigi statistikaameti andmeid.

Lätil läheb võrreldes teiste Euroopa riikidega majanduslikult tõepoolest üle keskmise hästi, sest veel 2010. aasta detsembris prognoosis Läti valitsus 2011. aasta eelarvepuudujäägiks 5,5% SKP-st.'

2010. aasta lõpus oli Läti eelarvepuudujääk 8,1 protsenti SKP-st.

Peale selle, et eelarvedefitsiit on Lätis üle ootuste hästi vähenenud, oli Läti ka Euroopa Liidu 27 riigi võrdluses tänavu II kvartalis kõige kiirema majanduskasvuga riik.

Läti majanduskasv ulatus Eurostati andmetel 4,3%-ni. Slovakkias kasvas majandus 3%, Leedus 2,8% ja Eestis 2,5%. Eesti Statistikaameti teatel oli Eesti II kvartali majanduskasv 2%. Eurostat avaldas erinevalt Eesti ametist sesoonselt korrigeeritud andmed, seetõttu on ka kahe ameti andmed erinevad.

Maastrichti kriteeriumite järgi peab valitsussektori eelarve puudujääk olema alla 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem alla 60% SKP-st või lähenema sellele mõõduka kiirusega.

Eesti valitsemissektori võlatase oli Eesti Statistikaameti andmetel 2011. aastal 6,1% sisemajanduse koguproduktist. Keskvalitsuse eelarve jõudis pärast kolme järjestikust defitsiidiaastat taas ülejääki.

Eesti valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli 2011. aastal 974,8 miljonit eurot, millest 55% moodustasid kohalike omavalitsuste ja 45% keskvalitsuse kohustused. Sotsiaalkindlustusfondide võlg moodustas koguvõlast alla 1%.