Eesti Pank: alanenud laenukoormus Eestis vähendab laenumakseriske
Üleilmse majanduskasvu aeglustumine on kasvatanud rahvusvaheliste finantsturgude toimimist ohustavaid riske, kuid suurim risk on endiselt euroala võlakriis.
Euroopa Ülemkogu otsused ühtse pangajärelevalve loomise ja Euroopa stabiilsusmehhanismi kasutamise kohta pankade kapitaliseerimiseks ning eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) otsused langetada intressimäärasid ja juurutada uus rahapoliitiline instrument riigivõlakirjade ostmiseks järelturul on loonud pinnase kriisi mõjude leevendamiseks, sõnas Eesti Pank oma majanduskommentaaris.
Ent kriisi lahendamiseks on eelkõige vaja, et võlakriisis olevad riigid täidaksid kokkulepitud eelarvekavasid ja viiksid ellu struktuurireformid.
Eesti majanduskasv on alates 2011. aasta lõpust aeglustunud, kuid sisenõudlus on püsinud tugevana ja see on vaatamata ekspordikasvu pidurdumisele taganud kiirema majanduskasvu kui ülejäänud euroala riikides.
Sisenõudlust on seni toetanud atraktiivne intressikeskkond, mis on loonud soodsad tingimused investeerimiseks. Olulise panuse majanduskasvu on andnud ka paindlik tööturg, kuna hõive taastumine ning mõõdukas palgakasv on parandanud majapidamiste kindlustunnet ja ergutanud tarbimist.
Edaspidise majanduskasvu ja sissetulekute suurenemise eeldus on aga väliskeskkonna paranemine.
Võlakriisi põhjustatud ebakindlus ohustab Eestit
Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on eelkõige seotud võlakriisist põhjustatud ebakindluse ja ühes sellega aeglustuda võiva Euroopa majanduskasvuga. Euroala nõrgenenud majandusseis võib välisnõudluse vähenemise kaudu halvendada Põhjala regiooni laenuklientide maksevõimet.
Eestis leevendab ettevõtete ja majapidamiste laenumakseriske vähenenud võlakoormus. Lisaks on suurenenud finantspuhvrid, ja see on teinud ettevõtted ja majapidamised majandusšokkide suhtes tugevamaks kui 2009. aasta majanduslanguse eel.
Samuti toetab laenuteenindamisvõimet madal intressitase. Teisalt on madal intressitase ajendanud rahvusvahelistel finantsturgudel aktiivsemalt investeerivaid Eesti pankasid ja teisi finantsettevõtteid paigutama kasumlikkuse säilitamiseks rohkem varasid kõrgema riskiga instrumentidesse.
Kuigi tegemist ei ole süsteemselt oluliste turuosalistega, on tähtis, et nad teadvustaksid selliste investeeringutega kaasnevate riskide mõju.
Võlakriisist lähtuvat rahastamisriski on Eesti pankadel aidanud vähendada ühelt poolt kiire hoiuste kasv, mille tulemusel on Eesti pankade laenu-hoiuse suhe praegu suhteliselt turvalisel 110 protsendi tasemel.
Teisalt on suuremate Eesti pankade likviidsuspositsiooni toetanud nende kuulumine Põhjamaade pangagruppidesse. Seega mõjutavad Eesti panganduse finantsseisu emapankadele antavad riskihinnangud.
Finantsturgude kõrge usalduse säilitamiseks on asjakohane Rootsis riigi tasandil võetud konservatiivne suund süsteemselt oluliste pankade kapitalinõuete tõstmisele ja neile likviidsusnõuete kehtestamisele.
Täiendavate nõuete kehtestamine Rootsis on vajalik, kuna sealset pangandust iseloomustab kõrge finantsvõimendus ja avatus väliskeskkonna riskidele ning pankade varade maht on võrreldes majanduse mahuga suhteliselt suur.
Pankade toimimiskeskkonda mõjutab oluliselt uus kapitaliregulatsioon, mis peaks terves Euroopa Liidus 2013. aasta alguses jõustuma. Seda kahjuks veel alles menetletakse.
Samas lisab ühtse pangajärelevalve loomise ettepanek sellele veel uusi tahke. Finantsstabiilsuse tagamise ja turuosalistele asjakohase tegevuskeskkonna kujundamise seisukohalt on tähtis, et muudatuste jõustamise ajakava oleks realistlik ning annaks võimaluse need korralikult ellu rakendada.
Samuti peavad muudatuste eemärgid ning sisu olema selged ja kõigile üheselt arusaadavad ning tuleb tagada õiguste ja kohustuste tasakaal.
