Kuni 9. augustini kehtinud kollektiivlepingus nähti töötajatele ette 38päevast puhkust, koondamise otsuse korral 4kuulist etteteatamisaega ja 4kuulist keskmise palga välja maksmist ja 90 lennutundi 28 päeva jooksul kuus (lennutund tähendab aega mootorite käivitamisest mootorite väljasuretamiseni – toim.), siis uue kollektiivlepingu projekti kohaselt jääksid lendurid ja pardapersonal sellest ilma.

Estonian Airi avalike suhete direktor Ilona Eskelinen tõlgendab kollektiivlepingu küsimust hoopis teisest vaatevinklist. „Kollektiivlepingusse on ajalooliselt sisse kirjutatud palju selliseid sätteid, mis otseselt takistavad efektiivset opereerimist. Näiteks on kollektiivlepingu osaks pilootidega see, et iga kord, kui ettevõttel on operatsioonilistel põhjustel tarvis kasutada rendilennukit koos lennumeeskonnaga (wet lease), siis on vajalik ametiühingu nõusolek. Samuti peab ettevõte luba küsima ametiühingult, kui tekib vajadus renditööjõudu kasutada,“ ütleb Eskelinen.

Estonian Airi juhatus eesotsas tollase juhi Tero Taskilaga soovis kehtestada Euroopa Liidu lennundusreeglitele kohase regulatsiooni, mis näeks ette 100 lennutundi 28 päeva jooksul.

Iseenesest on töötajad nõus kõigist nimetatud punktidest loobuma. Nad on nõus lühema puhkusega, koondamise korral lühema etteteatamisaja ja sel juhul väljamakstava tasuga, aga ühest, töötajate jaoks kõige põhimõttelisemast punktist, lahti öelda ei taheta.

Nimelt kehtib siiani Estonian Airis vanemusjärjestuse (nn seniority list). Selline kokkulepe säästab alati kõige kogenenumaid ja staažikamaid lendureid ja pardapersonali liikmeid. Lennunduses on aga kogemused sõna otses mõttes elulise tähtsusega.

Estonian Airi juhatus tahab vanemusjärjestust kaotada. Aakirjanikuga kõnelenud allikas rõhutas, et vanemusjärjestus ei tekita ettevõttele mingisugust rahalist kaotust ega kulu.

„Kulu tekiks näiteks neil juhtudel, kui on vaja kedagi koondada. Samas, miks on vaja kogu aeg kedagi koondada kui niigi on juttu olnud, et piloote ei jätku? Firma tahab vanemusjärjestuse kaotamisega lihtsalt saavutada olukorra, kus kõigega nõus olevad töötajad olenemate nende töistest kogemustest jääksid alati tööle. Samas kui inimesi, kel on seisukohad, mis ei pruugi alati juhtkonnale meeldida, saaks kerge vaevaga sundida ka poolte kokkuleppel lahkuma või koondada. Kui seniority list kaotab kehtivuse, siis oleks see oma arvamust omavate inimeste puhul äärmiselt lihtne,“ väidab allikas.

Estonian Airi nõukogu liige, kes palus siinkirjutajalt anonüümsust, märgib, et „midagi nii rumalat ei ole ma pikka aega näinud ega kuulnud kui see väide“.

„Iga professionaalne juht otsib enda meeskonda tugevaid ja oskuslikke inimesi mitte „jah“ ütlejaid. Vanemusjärjestuse probleem on milleski väga muus. Kui palju on Estonian Air suutnud oma personali seest kasvatada ettevõttele tippjuhte. See on väga oluline vajadus elujõulisele organisatsioonile. Vaadake kohe pikalt tagasi ja lugege need inimesed kokku. Kui palju on omi kasvandikke juhatuses praegu? Kui palju on neid olnud viimase seitsme aasta jooksul? Kes on lennufirmas kõige pikemalt töötanud juhid? Ametiühinguliidrid?“ annab nõukogu liige mõista, et ettevõttest ei ole tublisid juhte välja kasvanud.

Nõukogu liige on veendunud, et vanemusjärjestus Estonian Airis rakendatud kujul on kahjuks peaaegu ideaalne arengu tupiktee. „Edasiliikumise aluseks ei ole mitte püüdlused, nutikus, töökus, ausus, meeskonnatunne, vaid ettevõttes töötatud aastad,“ on omaniku üks esindajatest nördinud.

Kollektiivlepingu ülesütlemise kuupäevast alates peab veel kuue kuu jooksul lepingut täitma. Pärast seda, kui ei ole suudetud sõlmida uut ja siduvat kokkulepet, võib lennufirma hakata töötajatega personaalseid töölepinguid sõlmima, soovi korral ebamugavaid inimesi koondama või neid muul moel survestama.

„Hea näide on kauaaegne Estonian Airi lennundusdirektor Maido Veebel, kes lahkus firmast poolte kokkuleppel. Juhtkond pidas teda liiga töötajatemeelseks ja töötajad pidasid teda juhtkonna käsilaseks. Veebel ei soovinud vägikaigast vedada ja läks ettevõttest minema. Ta oli väga kogenud piloot, tema otsustas ka selle, kas ja milliseid piloote Estonian Airi tööle võtta. Kapten Veebel oli range, ludrisid ei sallinud,“ tähendab kõnelenu.

Samamoodi lennutundide vähendamise kaudu survestati kapten Mart Lubi, samuti väga kogenud liinilendurit, kel on Estonian Airi tuleviku kohta juhtkonnast erinev seisukoht ning kes ei ole peljanud seda välja öelda.

Maido Veebel ise kõnelema ei soostunud, öeldes, et ei soovi enam vana asja meenutada. „Elu läheb edasi,“ jäi Veebel diplomaatiliseks.

Estonian Airi esindaja Ilona Eskelineni hinnangul ei peaks rahvuslik lennufirma kõige kauem töötanud lenduritele ja pardapersonalile pealgalt nende staaži tõttu eelistusi tegema.

„Kollektiivlepingu osaks mõlema ametiühinguga on vanemusjärjestus, mis on traditsioonilistes lennuettevõtete tavapärane praktika, kuid innovaatilised ja efektiivsed lennuettevõtted on sellest loobunud. Vanemusjärjestus tähendab seda, et kõikide edutamise, ümberõppe ja koondamise otsuste puhul tuleb ettevõttel lähtuda ainult tööstaažist, mitte arvestades töötaja panust ja tulemuslikkust. Estonian Air on innovaatiline ja arengule suunatud ettevõte ning seetõttu väärtustab tulemuslikku töötamist loomulikult hinnates samal ajal ka pikaajalist töösuhet ettevõttega. Meie eesmärgiks on muuta ettevõtte kultuur tulemusele orienteerituks ja seetõttu ei ole võimalik töötajaid edutada vaid tööstaaži järgi,“ jääb Eskelinen üldsõnaliseks.