Keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul võttis Eesti Kyoto protokolli ratifitseerimisega endale kohustuse vähendada 2012. aastaks kasvuhoonegaaside õhupaiskamist kaheksa protsenti ning see eesmärk on juba kuhjaga täidetud. "Põhirolli mängis seejuures nõukogudeaegse majanduse ümberkujundamine tänapäevaseks, oluliselt vähem energiamahukaks majanduseks. Et ka edaspidi puhtama majanduse poole liikuda, tuleb suurendada taastuvenergia osakaalu ja energiasäästu ning panustada rohemajandusse, innovatsiooni ja tõhusamatesse tehnoloogiatesse,” ütles Pentus-Rosimannus.

Euroopa Liit tervikuna on samuti jõudsalt Kyoto eesmärkide poole liikunud. Võrreldes 1990. aastaga on liikmesriikides välisõhku kasvuhoonegaaside paiskamine vähenenud 15 protsenti ning saastamine on järjest vähenemas.

Suurimad kasvhoonegaaside heitkoguse õhkupaiskajad EL-s on Saksamaa ja Suurbritannia, kes kokku omavad kolmandikku kogu EL-i kasvuhoonegaaside heitkogusest, neile järgnevad Prantsusmaa ja Itaalia.

Ülevaates tugineti viimastele ehk 2010. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguse inventuuride andmetele.