Hoiatus! Kriisist väljumist takistavad aegunud õigusnormid
Sel nädalal Tallinnas toimuv konverents keskendub Läänemere piirkonna majanduskriisist välja toomisele, milleks vandeadvokaat Paul Varuli sõnul tuleb esmajärjekorras kaotada laiahaardelist ettevõtlust takistavad riigipiirid ning kujundada regioonis ühtlustatud õigusruum.
„Ajale jalgu jäänud õiguspiirid takistavad Euroopat ja Eestit kriisist väljumast,“ ütles üks konverentsi korraldajaist, Tartu Ülikooli professor Paul Varul. „Eesti ettevõtja peab saama nõuda oma võlga tagasi sõltumata sellest, kas võlgnik on Tapalt või Taanist.“
Varuli sõnul tuleb kriisist väljumiseks soodustada äritegevust, eriti piiriülest, kuid kuna erinevates riikides, ka meie lähiregioonis kehtib hulk erinevaid normatiive ja seaduseid, tuleks need muuta sarnaseks. Varuli sõnul keskendubki konverents käimasolevale majanduskriisile ja võimalikele kriisist väljumise stsenaariumitele.
„Erilise tähelepanu all on pääseteede leidmine Läänemere ruumis – tuleb luua arusaam, et kriisist on võimalik välja tulla ning me teame selleks lahendusteed,“ ütles Varul.
„Kui Eesti ei suuda täna olla võimekas partner Soomele ja Rootsile, oleme 10 aasta pärast Euroopas perifeeria, kes peab tähelepanu võitmiseks tegema ennastsalgavaid pingutusi,“ lisas konverentsi korralduskomitee liige professor Georg Sootla
„Esmakordselt Euroopa Liidus on ühe regiooni majanduse-, õiguse- ja infotehnoloogia küsimused ühel konverentsil ühisel käsitlusel,“ ütles konverentsi korralduskomitee esimees Sulev Lääne.
„Mitte keegi pole neid teemasid varem terviklikult käsitlenud, ometi on lihtsalt ja loogiliselt mõistetav, et majanduskriisist väljumiseks tuleb neid küsimusi kompleksselt vaadelda. Ei ole mõtet teha kogu Euroopat katvaid IT-lahendusi, kui juriidiline pool seda takistab – IT-lahendus ei hakka lihtsalt tööle. Konverentsi üheks olulisemaks eesmärgiks on analüüsida ja leida võimalusi Läänemere piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks.“
„Selles osas on majandusarengu üheks mootoriks ka regionaalselt harmoniseeritud õigusruum, aga samuti ka maksejõuetusmenetluste kiire ja efektiivne läbiviimine, vältimaks võlgade kumuleerumist ning säästmaks võimalikult võlausaldajate ja ka riigi toimetulekuvõimet,“ lisas Sulev Lääne.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimehe Andres Hermeti sõnul sõltub piiriülese maksejõuetusmenetluse efektiivsus muuhulgas sellest, mil määral ja kuidas on võimalik kohaldada ELi õigust ning liikmesriigi õiguskorda teises riigis vastavate menetluste läbiviimisel.
„Äri on juba ammu üle riigipiiride liikunud ja täna me näeme aina sagedamini, kuidas erinevate riikide erinev õigusruum regioonis ettevõtlust takistab,“ ütles Andres Hermet.
„Erilisteks valulasteks on maksejõuetusõiguse ja täitemenetluse valdkonnad. Võtame või näiteks küsimused: kuidas täita Eesti kohtu sanktsiooni ärikeeluks välisriigist pärit juhatuse liikme suhtes või ka vastupidi? Kuidas nõuda ärikeelu rakendamist välisriigis? Või näiteks praegu puudulikult toimiv vastutus välisriigist pärit valestiparkijate ja kiirushuligaanide osas. Õigused, kohustused ja vastutus peaksid kehtima vähemalt Läänemere riikides ühetaoliselt nii koduriigi kui ka välismaalaste suhtes.“
