"Riigikohus asus meie poolele kõikides olulistes küsimustes. Tallinna Sadam ei nõustunud esimesed kaks kohtuastet andma kohtuasja juurde enda ja Rail Garanti vahel sõlmitud lepinguid – olime kindlad, et nende lepingute alusel saab kohus üheselt asuda seisukohale, millist riigihangete seaduse menetluskorda tuli lepingu sõlmimisel kohaldada," ütles Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee ettevõtte teates.

"Seda tavainimesele tervemõistlikku seisukohta kaitses nüüd ka riigikohus. Tallinna Sadam peab need lepingud nüüd välja andma."

Teineoluline nurgakivi riigikohtu lahendis on Laidvee sõnul juhis alama astme kohtutele sellekohta, kuidas tuvastada Tallinna Sadama ja niinimetatud konkursi võitjavaheline kontsessioonisuhe.

"Lühidalt on Tallinna Sadam vaielnud, et RailGarantile 50 aastaks hoonestusõiguse andmine konteinerterminali rajamiseks ontavaline teenuse osutamise leping, mis ei vaja riigihanke läbiviimist," selgitas Laidvee.

"Riigikohtu antud juhise järgi on lihtne tuvastada, et kuivõrd Tallinna Sadam ei võtnud endale kunagise konkursiga mingeid riske, ei maksa terminali rajamisening sadamateenuste osutamise eest operaatorile tasu ja investeeringu teenibtagasi operaator läbi terminali ekspluateerimise, siis on tegemistkontsessiooniga. Just seda aga oleme me algusest peale väitnud.”

Transiidikeskuse AS ja AS Muuga CT vaidlustasid kohtus riigihangete vaidlustuskomisjoni ning Tallinna Sadama otsused, millega viimane kinnitas Muuga sadama uue konteinerterminali operaatoriks Vene ettevõtte Rail Garanti.