Swedbank: elektrituru avanemine toob kuni 30protsendilise hinnatõusu

Tarbijahindade kallinemine oktoobris 0,2% võrra tähendab suure tõenäosusega seda, et selle aasta keskmine hinnakasv ei jää madalamaks kui 4%, ütleb Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla.

Aasta kahel viimasel kuul mõjutavad hinnakasvu enim ilmselt viimaste nädalate jooksul aset leidnud kütusehindade alanemine ja maailmaturu toiduainete suvise hinnakasvu võimalik edasikandumine tarbijahindadesse. Nii näiteks on täna bensiinihind keskmiselt 5% võrra odavam kui oktoobrikuise tarbija hinna indeksi kogumisperioodi ajal.

"Samas on see kõik eelmäng uue aasta algusele kui elektrituru vabanemisega kodutarbijale leiab aset ühekordne hinnataseme tõus. Hetkel oleme arvestanud keskmiselt 20-30% suuruse hinnatõusuga. Kui võtta aluseks, et Eurostati andmetel on elektri osakaal Eesti tarbijakorvis ca 3,4%, siis puhtalt neid kahte numbrit omavahel korrutades, võib see tähendada ca 0,8% suurust tarbijahindade taseme tõusu," räägib Tamla.

Samas tuleb kindlasti lisada, et siin on väga palju lahtisi otsi. "Nagu näiteks, milliseid pakette täpselt valima hakatakse, kuidas Statistikaamet väga paljude erinevate pakettide pealt keskmist elektri hinda arvutab ja kuidas vabaturul kaubeldav elektri hind aasta jooksul kujunema hakkab," lisab asjatundja.

"Kindel on see, et aasta alguses toimub tarbijahindade tasemes ühekordne suuremat sorti hüpe. Aasta edenedes sõltub aga võimalik mõju juba sellest, kuidas vabaturu hind kujuneb," on Tamla veendunud.

"Kui siiani oleme harjunud, et elektri hind tõuseb teatud aja tagant mingite kindlate administratiivsete otsuste mõjul, siis edaspidi hakkab see muutuma ilmselt kuust-kuusse. Sellega muutub tõenäoliselt ka üldine tarbijahinna inflatsiooninumber kuust-kuusse oluliselt heitlikumaks," lisab ta.