Kuigi kaubad ja teenused kallinesid kuises võrdluses aeglasemalt, kiirenes inflatsioon eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,1%ni. Eurostati esialgsel hinnangul oli euroala inflatsioon oktoobris 2,5%, kirjutas Eesti Panga majanduspoliitika ja –prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai.

Aastatagusega võrreldes on eestlaste tarbijakorvis enim kallinenud energia, mille hind on tõusnud 8,6%. Toiduainete inflatsioon aeglustus 2011. aasta algusest pidevalt käesoleva aasta aprillini, kuid maist alates on peamiselt puu- ja köögiviljade ning lihatoodete hinnatõus toiduainete inflatsiooni järk-järgult kiirendanud 6%ni.

Lisaks kallines maailmaturul järsult augustis teravili ja septembris toiduõli (vastavalt 6% ja 10%). Lähikuudel kandub nende hinnatõusude mõju ilmselt üle ka Eesti toiduainehindadesse, mistõttu võib toiduainete inflatsioon edaspidi hoogustuda.

Alusinflatsioon oli oktoobris endiselt madal – tarbijakorvi hind energia ja toiduaineteta kasvas aastaga 1,5%. Sisemajanduslikest teguritest juhitud alusinflatsioon on stabiilselt madal püsinud kaks viimast aastat, kuid selle ajaga on kasvanud risk alusinflatsiooni kiirenemiseks.

Palgakasv pole seni veel kohanenud eelmise aasta lõpus alanud majanduskasvu ning tööjõu tootlikkuse kasvu aeglustumisega, mistõttu võib edaspidi oodata tööjõukulude edasikandumist toodete ja teenuste lõpphinda ning alusinflatsiooni kiirenemist.

Kuigi palgakasvu hilisem reageerimine majanduse arengule on tavapärane, on pikemaajaliselt majanduse konkurentsivõime ja hinnastabiilsuse säilitamiseks oluline, et palgakasv oleks kooskõlas tootlikkuse kasvuga ega ületaks seda.