INTERVJUU: Moonika Kukke: Eesti Energia oli sunnitud hindu langetama
Kas ja kuidas kajastub teie portaalis elektri üldteenus?
Esmalt meenutuseks, mida üldteenus üldse tähendab. Üldteenus on seaduse alusel elektrivarustuse tagamine väiksematele tarbijatele, kelleks on kodutarbijad, korteriühistud, korteriomanike ühisused ja äritarbijad madalpingel peakaitsmega kuni 63A.
Üldteenust osutatakse juhtudel, kus tarbija ühegi elektrimüüjaga lepingut ei sõlmi või tema leping mingil põhjusel ootamatult katkeb. Sellisel juhul on riik kohustanud jaotusvõrguettevõtjaid (näiteks Elektrilevi, Imatra Elekter ja mitmed teised) või nende nimetatud elektrimüüjaid müüma tarbijatele üldteenust tüüptingimuste alusel, mille on eelnevalt kooskõlastanud konkurentsiamet ja mis on avaldatud üldteenuse osutaja veebilehel.
Üldteenusena müüdava elektrienergia hind kujuneb elektribörsi hinna alusel, millele lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum.
Üldteenuse hinna 2013. aasta jaanuari kohta koos arvutuskäiguga avaldavad üldteenuse osutajad 9. veebruariks 2013 oma veebilehel ja seetõttu ei ole üldteenuse hinda ka meie portaalis täna näidatud.
Millist paketti valida? Milline on kõige odavam? Kes peaks millise paketi valima?
Kõige lihtsam soovitus on kasutada Energiaturg.ee hinnavõrdluskalkulaatorit, mis võrdleb nii fikseeritud hinnaga kui ka börsihinnaga seotud pakkumisi. Otsuse tegemiseks tuleb tarbijal enda jaoks leida vastused mõnele olulisele küsimusele, milleks on: 1) kas ma eelistan fikseeritud või muutuva hinnaga lepingut, 2) kui ma eelistan fikseeritud hinnaga lepingut, siis kui pikaks perioodiks soovin lepingu sõlmida. Selgituseks, et börsihinnaga lepingud on kõik tähtajatud.
Eratarbijatel on praegu võimalik aga nii fikseeritud kui börsihinnaga lepinguid üles öelda teatades ette 30 päeva, kui elektrimüüja ei ole oma lepingutingimustes näinud ette lühemat etteteatamistähtaega.
Tarbija võiks lepingu lõpetamise soovi korral saavutada müüjaga kokkuleppe lepingu lõpetamiseks selliselt, et vana leping lõppeks järgmise kuu vahetuseks ja uus leping oleks 21 päeva enne kuu vahetust sõlmitud. Siis toimub sujuv ja kiire üleminek ühe müüja juurest teise juurde. Loomulikult on võimalik jääda ka sama müüja juurde ja muuta vastastikusel kokkuleppel paketti.
Kui elektripakettide hinnad pidevalt muutuvad ja osa müüjaid ei ole veel turulegi tulnud, siis millisel ajahetkel soovitate paketti valida ning lepingut sõlmida?
Tänaseks on paketid avalikustanud kuus üle Eesti elektrit müüvad müüjat (220 Energia, Eesti Gaas, Eesti Energia, VKG Elektrivõrgud, Imatra Elekter ja Elektrum) ja avalikkusele on lubanud vähemalt üks müüja, et tema tuleb pakettidega välja 15. novembril (Elektrimüügi AS). Kuna elektri müügi tegevusluba omab aga täna 47 müüjat, kellest 37 on lokaalsed võrguettevõtjad, siis võib sõltuvalt piirkonnast müüa elektrit lisaks veel ka kohalik võrguettevõtja või väiksem müüja.
Konkurentsi tõttu on tõepoolest eelkõige börsihinnaga paketid olnud marginaalide osas pidevas langustrendis ja loodetavasti see jätkub. Fikseeritud hinnaga pakettide osas on samuti olnud hinnalangust, isegi Eesti Energia ajutisele hinnatõstmisele järgnes sel nädalal hindade langetamine. Kuna tarbija jaoks on elektrilepingu lõpetamine suhteliselt paindlik (maksimaalselt 30-päevane etteteatamine), siis saab hindade soodsamaks muutmisel juba sõlmitud lepingu ümber vahetada. Sidevahendite teel sõlmitud lepingutest saab ka 14 päeva jooksul taganeda.
Soovitus on aga selline, et vaadata üle, kas võrguleping on olemas ja kehtib, kas tarbimisandmed on andmelaos ka olemas, mõelda läbi oma eelistused lepingutüübi ja müüja osas ning sõlmida leping novembri teisest poolest alates.
Müüjat saab vahetada kuni 10. detsembrini 2012. Edaspidi kehtib valem, et kalendrikuu viimasest päevast lahutada 21 päeva ja see ongi päev, mis ajaks peaks olema uue müüjaga hiljemalt leping sõlmitud, et järgmisest kuust uuelt müüjalt elektrit osta (eeldusel, et ka vana leping jõuti selleks ajaks ära lõpetada).
Kes aga soovivad jääda üldteenusele, need on nagunii vaatleja rollis ja mõtlevad asjad uuesti läbi uuel aastal. Siiski panen üle 63-amprist võrguühendust omavatele äritarbijatele südamele, et kui teie ei jõua õigeks ajaks lepingut sõlmitud, siis uuest aastast osutatakse teile võrguettevõtja poolt avatud tarnet bilansienergia hinnaga, millele lisatakse veel põhjendatud kulutuste summa. Bilansienergia on oma olemuselt aga kalleim energia.
Võibolla peaks algselt mõne ajutise paketi valima ning järgmise aasta esimeses pooles tõsisemalt asja ette võtma ja vaatama, mis turul juhtunud on?
Kuna printsiibis on võimalik müüjat vahetada iga kuu, siis võib tarbija, kellel viitsimist, pidevalt nii pakette kui müüjaid vahetada. Aktiivsed tarbijad sunnivad müüjaid rohkem pingutama ja lõppkokkuvõttes peaks hind seeläbi olema madalam ning ka teeninduskvaliteet parem.
Ca 200 suurt äritarbijat läksid vabaturule 1. aprillil 2010. aastal ja paljude nende taktika oli alguses samasugune, teha lühemaajaline leping ja otsustada hiljem, mida ja kuidas edasi. Kogemuse lisandumisel tehakse julgemalt otsuseid ja valikuid.
Kuidas on teie hinnangul lepingu lõpetamise tasu elektrihindu mõjutanud?
Lepingu lõpetamise tasu ebaseaduslikuks tunnistamine kodutarbijate puhul tõi kaasa kaks muutust. Tol ajal pakkusid fikseeritud hinnaga tähtajalisi pakette, kus lepingu lõpetamise tasu oli sees, kolm müüjat, kellest kaks ei muutnud seoses riigiametite seisukohaga hinda ja üks tõstis hindu.
Tänaseks on ka see üks müüja hindu taas langetanud, mis näitab, et konkurents on võimas jõud. Teine muutus on aga see, et sellele järgnevalt oma paketid avalikustanud kolm uut müüjad muutusid ettevaatlikuks ja kodutarbijatele fikseeritud hinnaga pakette need kaks esialgu ei paku.
Milleks on elektri võrguteenust vaja? Selle hind on täiesti laes. Mul ei ole seda vaja.
Palun selgitage elektritarbijatele väga lihtsalt ja arusaadavalt MITTE KEERULISELT, milleks ja miks on seda võrguteenust vaja.
Võrguteenus on lihtsalt ümbersõnastatuna elektriliine pidi elektri kohaletoomine ja tarbitud elektrikoguse mõõtmine. Elektrimüüja kumbagi seda tegevust ei tee ja võrke ega arvesteid tema ka ei oma. Elektrimüüja on nn vahendaja toodetud elektri ja kohaletoodud elektri mahamüümisel. Selleks, et elektrivarustus toimiks, on vaja võrke ja nende ülalpidamine maksab raha.
Kuna aga võrguettevõtjad on loomulikud monopolid (igas piirkonnas üks võrguettevõtja), siis võrgutasud kooskõlastab konkurentsiamet.
Miks ei ole selles portaalis kõigi elektrimüüjate pakette? Palju neid müüjaid üldse Eestis kokku on?
Tänaseks on paketid avalikustanud kuus üle Eesti elektri müüvad müüjat ja kõigi nende paketid on portaalis üleval ning me jälgime igapäevaselt pakettides toimuvaid muudatusi. Lähiajal on lisandumas seitsmes. Eestis on tänase seisuga antud majandustegevuse registri kohaselt välja 47 elektri müügi tegevusluba, kuid 37 neist on jaotusvõrguettevõtjad, kes lisaks võrkudega toimetamisele müüvad ka vähemalt oma teeninduspiirkonnas elektrit. Seega on väiksem hulk müüjaid, kes tegutsevad kogu Eesti ulatuses ja suur hulk neid, kes jäävad lokaalseks müüjaks, kas või ainult üldteenust pakkuma.
Loodame, et aasta 2014 (Eestit ja Soome kaudu Põhjamaid ühendava elektrikaabli Estlink2 valmimine) toob uusi müüjaid juurde.
Kuidas on teie saidil "ühiku hind" energiaturu puhul arvutatud? Näiteks kõige odavama, ehk 220 energia puhul Börsihind + 0.23 on märgitud hinnaks: 5.43 senti. Vaadates energiabörsi hindasid saidilt https://www.energia.ee/elektri-turuhind või otse Nord Pooli kodulehelt paistab, et keskmine energia hind pole kunagi olnud üle 5 EUR/MWh. Seega, miks annab sait valeinfot?
Energiaturg.ee portaalis on korrektne informatsioon, selgitan.
Meie portaali hinnakalkulaatoris on ühikuhinna arvutamisel võetud aluseks:
1) ühetariifse paketi puhul paketi tariif;
2) kahetariifse paketi puhul öö- ja päevatariifi aritmeetiline keskmine;
3) börsihinnaga paketi puhul börsihind (koos KM-ga) + marginaal ning kuna meie kalkulaatoris on börsihinna arvutamisel aluseks võetud eelmise aasta keskmine börsihind, siis tuleb kahetariifse börsipaketi aritmeetiline keskmine sama, mis ühetariifse puhul.
Lisades eelmise aasta keskmisele börsihinnale (43,35 senti/kWh) juurde käibemaksu 20 protsenti, saame hinnaks 5,202 senti/kWh. Kui võtta Teie poolt näitena toodud 220 Energia paketi marginaal 0,23, saamegi ümardatult 5,43 senti/kWh.
Veebisaidil, mille küsimuses välja tõite, on üsna selgelt ka kirjas, et hinnad on esitatud ilma käibemaksuta.
Miks lihtsale maainimesele ei saa lühidalt ja konkreetselt öelda, kui palju hakkab maksma 1kWh elektrit, mille sees oleks juba ampri- ja võrgutasud, aktsiisid ja käibemaksud? Pole tarvis mulle neid muid hinnakirju ja viivisetasusid ette lugeda, viivitamine tasumisega on igaühel oma küsimus. Kui konkreetset lõpphinda näitaksid kõik müüjad, oleks otsustamine lihtsam. Või tahetaksegi asja meelega segaseks teha?
Seda küsimust küsitakse meilt sageli ja mõte väga õige. Siiski on ainult elektrihinna võrdlemisel praegu ka oma põhjused. Üks muutus, mille elektrituru avanemine kaasa toob, on see, et elektriarve ei pruugi olla enam üks arve, vaid arveid võib tarbija hakata saama kaks: ühe võrguettevõtjalt võrgutasude kohta, teise elektrimüüjalt elektri kohta. Kuna võrguarvele pannakse tasud, mida tarbija läbi rääkida ei saa (võrgutasud, elektriaktsiis, taastuvenergia tasu, käibemaks), siis on oluline võrrelda elektri ostmisel just elektrienergia maksumust, mille osas saab inimene nüüd valida ja kust säästukoht tarbijal üldse tekkida saab. Võrgutasusid ega riigimakse tarbija läbi rääkida ei saa.
Teine asi on inimese soov saada teada, kui palju tal üldse elektrivarustuse eest järgmisel aastal välja käia tuleb. Kuna Eestis on 38 võrguettevõtjat, kellel on ka erinevad võrgupaketid, siis on lõpphinna jaoks vaja teada, millise võrguettevõtja piirkonnas tarbija asub ja milline on tema võrgupakett. Kui need kaks asja ei ole teada, siis tuleb keskmise võrgutasu väljaarvestamisel vastus liiga ebatäpne. Lisaks sellele on praegu kõne all järgmise aasta võrgutasude korrigeerimine ja taastuvenergia tasu muutmine, mis tähendab samuti ebamäärasust. Loodame siiski varsti pakkuda tarbijatele koguarve teadasaamise võimalust niipea, kui summad on paika pandud.
Käis kõlakas, et nn kaalutud keskmise börsihinna arvutavad erinevad börsihaid erinevalt. (Sellesama, millele nad oma marginaali otsa keevitavad). Kas see jutt on õige ja mis asi on keskmine kaalutud börsihind liitumispunktis x?
Pole veel teada, kuidas keegi kaalutud keskmist börsihinda arvutama hakkab. Avalikustanud on selle 220 Energia, Imatra Elekter ja Eesti Energia, kellest viimane on öelnud, et tema kasutab kaalutud keskmise arvutamisel Elektrilevi tüüpkoormusgraafikut, kuna Elektrilevi moodustab ca 90 protsenti kogu Eesti võrgust. Üldiselt peavad elektrimüüjad kasutama võrguettevõtjate tüüpkoormusgraafikuid.
Börsihinnaga tariifipaketis toimub kliendi hinna arvestus kaalutud keskmise börsihinna alusel, mis saadakse elektribörsi hinna korrutamisel tarbimise koormusgraafiku koefitsiendiga igal tunnil, millele lisandub käibemaks. Kõigile tarbimiskohtadele avaldab koormusgraafiku võrguettevõtja. Tunnimõõtmisega klientidel võetakse hinnaarvutuse aluseks iga konkreetse tunni tarbimine ja vastav börsihind, millele lisandub käibemaks. Eelnevalt saadud kliendi börsihinnale lisandub hinnapaketis avaldatud müügimarginaal, mis sisaldab käibemaksu. Ehk siis meetod erinevate müüjate vahel on sama, aga võib erineda tüüpkoormusgraafikust tuleneva koefitsiendi võrra, oleneb, kelle võrgus tarbija parasjagu on.
Kui ostan näiteks Lätist hüdroenergiast toodetud elektrit, siis miks ma pean maksma taastuvenergia tasu? See tasu on ju ette nähtud Eestis toodetud rohelise elektrienergia toetuseks. Eesti Läti riigile rohelise energia tootmise eest toetust ei maksa ja arusaamatu on, miks mina pean seda maksma, kui ei tarbi Eesti elektrit!
Taastuvenergia tasu on elektrituruseadusega ettenähtud toetus Eestis tegutsevatele elektritootjatele. Selle tasu kogub tarbijatelt kokku võrguettevõtja ja elektrimüüjal sellega arveldamise mõttes pistmist ei ole. Teine asi on see, kui palju on elektrimüüja portfellis keskkonnasõbralikul viisil toodetud elektrit. Elektrituruseadus nõuab tegelikult elektrimüüjalt ka seda, et ta elektriarvel tooks välja, kui palju ta eelmisel aastal kas ise tootis või ostis taastuvenergia allikast toodetud elektrit. Kui müüjal on taastuvenergiast toodetud elektrit palju, siis on mõnel neist tehtud eraldi rohelise elektri paketid tarbijatele, kes soovivad lisaks seaduse alusel tasutavale taastuvenergia tasule, panustada veelgi enam keskkonnasõbralikku tootmisse.
Millise elektripaketi olete endale valinud ning mis sai seejuures kõige määravamaks? Kui te ei ole valinud, siis millise elektrimüüja ja millise paketi poole kaldute ning millal plaanite elektripaketi sõlmida?
Ka seda küsitakse minult sageli, kuna tutvustan energiaportaali võimalusi ja hinnapakettide võrdlemise teemat üle Eesti paljudel üritustel ja olen ehk tavatarbijatest rohkem kursis elektrimüüjate tegevuse köögipoolega. Vastus on, et ma ei ole veel valikut langetanud, sest usun, et konkurents on veelgi tihenemas. Küll olen ma aga kontrollinud andmelaos tarbimisandmete olemasolu. Otsustamise teeb veidi raskemaks minu jaoks ka see, et oma praeguses kodus olen elanud ainult mõned kuud ning kogun alles teadmist, kui palju ma eelduslikult üldse elektrit tarbima hakkan. Samuti olen ma üks neist, kes võtab võrdlusesse kindlasti sisse rohelise elektri paketid.
Milline elektrimüüja pakub teie hinnangul praegu kõige paremat paketti elektriküttega eramule, mille elektrikulu on umbes 15 000 kWh aastas ja päevase öise tarbimise suhe 40:60?
Kasutades teie antud lähteandmeid ning näitena võrrelda 12-kuulisi pakette ja aastase maksumusega börsihinnaga pakette, on Energiaturg.ee hinnakalkulaatori järgi soodsaimaks 12 kuuliste hinnapakettide seas Elektrumi "Aktiivne Klõps", mille aastaseks prognoositavaks elektrienergia maksumuseks on 761,10 eurot ning kuine keskmine maksumus oleks 63,43 eurot.
Börsihinnaga pakettide seast on soodsaim 220 Energia ettemaksuga "Elektrikütja" pakett, mille prognoositavad maksumused vastavalt on 809,10 ja 67,43 eurot.
Küll aga tasuks oma eelistustest lähtuvalt võrrelda ka erinevate elektrimüüjate hinnapakettide tüüptingimusi, et enda jaoks leida see parim ja sobivaim pakett.
Moonika Kukke Foto: Energiaturg.ee
