Eurostati 2012. aasta andmete järgi küünib Kreeka miinimumpalk tänavu 876,62 euroni kuus. Võrdluseks, Eesti miinimumpalk on praegu 290 eurot kuus. Sellest kätte saab sellise palganumbri teenija 248,34 eurot.

Tammingu sõnul peab ta "kindlasti" miinimumpalga tõstmist põhjendatuks. "Miinimumpalka on vaja tõsta seni kuni see on Saksamaa ja Soome või vähemalt Kreeka tasemel," lisab Tavidi omanik.

Tamming rõhutab, et ka tema ettevõttes tõusevad uuel aastal palgad. "Oleme seisukohal, et tähtis pole mitte majanduskasvu number, millest palju räägitakse ja mis on poliitikute ja majandusteadlaste eesmärgiks, vaid inimeste heaolu paranemine. Ja palk on esimene asi, mis on vaja ära lahendada. Palgatõus ja ostujõu kasv on palju otsesemalt seotud inimeste õnnelikkuse astmega kui SKP kasv, mis on kahjuks vääralt seatud peamiseks majanduslikuks mõõdikuks," on Tamming veendunud.

Ametiühingute keskliit teeb tööandjatele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal miinimumpalgaks 320 eurot kuus või 1,90 eurot tunnis ja sõlmida selleks kollektiivleping Eesti tööandjate keskliiduga.
"Kõrgem töötasu alammäär suurendab sisemaist nõudlust ja toetab Eesti majanduskasvu,” märgib EAKL esimees Harri Taliga kirjas Eesti tööandjate keskliidu juhatajale Tarmo Kriisile. Samuti mainib Taliga samas statistikaameti andmetele toetudes, et töötasu alammäära suurendamine 320 euroni ei taga veel alampalga ostujõu taastumist 2008. aasta alguse tasemel.

Lisaks on alates 2008. aastast taas suurenenud sissetulekulõhed Eesti rahvastiku vaeseima ja rikkaima viiendiku vahel, mis aastatel 2003-2007 märgatavalt vähenesid. Jõukaima viiendiku sissetulek kasvas seitsme aastaga (2003-2010) neli korda enam kui vaeseima viiendiku oma, tõdeb Taliga.

Peale selle vähendab alampalga tõus Taliga sõnul ümbrikupalkade osakaalu, mis EKI andmetel on endiselt ligi 10%.