Raasuke: finantsvaldkonnas võiks Eesti nišš olla tehnoloogia
Raasukese sõnul võiks Eesti nišš finantsteenuste valdkonnas olla tehnoloogia kasutamine. "Meil on palju oskust, teadmist, aga me peame end käsile võtma, sest meie areng on ka seal pisut pidurdunud," ütles Raasuke teisipäeval toimuvale Financeestonia foorumile pühendatud väljaandele antud intervjuus.
"Näen üht väiksemat nišši, milleks on fondide administreerimine. Arvestades Põhjamaade turu suurust, siis see oleks meie jaoks oluline võimalus," ütles Raasuke. " Treasury osas on minu nägemus, et Eestis on võimekus teha selle lihtsamat osa. Samas ei oska ma prognoosida, kui suur on nende ettevõtete hulk, kellel oleks valmidus ja võimekus oma treasury lihtsamat poolt organisatsioonist välja viia, näiteks Eestisse."
"Traditsiooniliseks back-office'iks saamise rong tundub olevat läinud. Leedulased on seda võimekust ja keskkonda juba aastaid ehitanud," ütles Raasuke. "Meil ei ole mõtet sama nišši rünnata."
Põhjala pankade jaoks on Raasukese sõnul Eesti kontsentreeritud, väike, aga suhteliselt distsiplineeritud ja ajalooliselt hea efektiivsuse ja kasumlikkusega turg. "Võrreldes meie Balti naabritega on Eestis pangandus kasumlikum. Meil on olnud vähe hinnasõdu ning see on aidanud pankadel kasumlikkust säilitada," ütles Raasuke.
Pankade peakontoritest on Raasukese sõnul Eesti huvisid raske esile tõsta. "Eesti teemad on liiga väikesed, et need jõuaksid välja panga tippjuhtkonda. Swedbank on senini ainuke, kus Balti üksus on piisavalt suur, et olla esindatud panga juhtkonnas," ütles Raasuke.
"Eesti majanduselus ei jää midagi kinni selle taha, et meie finantssektor on selline, nagu ta on," ütles Raasuke. "Mure on pigem selles, et meil ei ole kapitaliturgu. Selleks, et väikeses riigis üldse toimiv kapitaliturg tekiks, tuleks seljad kokku panna. Samas, suured pangad ei pruugi olla huvitatud nendes arengutes osalemisest."
Eesti turul võiks Raasukese sõnul olla rohkem finantsinstrumente. "Keskmistel ja väikeettevõtetel on kapitaliturust palju võita. Põhjamaade ja Euroopa mõistes oleme vähem arenenud," ütles Raasuke. "Kapitaliturg vajaks küpset ja täiskasvanulikku lähenemist, kuid me ei ole selleks veel küpsed. Välisaktsionäride kaasamine eeldab teistsugust käitumist, võrdset kohtlemist ja proaktiivsust omanike suhtes."
Euroopa pangandusliidu kontseptsiooni suhtes on Raasuke enda sõnul "kartlik". "Paljud kesksuured ja suured pangad on nii komplekssed, et iga uus suurem süsteem ei vähenda riski, vaid pigem suurendab negatiivsete asjade korrelatsiooni. Lahenduseks oleks see, kui väiksemad pangad oleksid elutervemad kui üha keerulisemaks minevad ja rasked finantskonstruktsioonid."
