Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu teises kvartalis oli 71 000, vähenes kolmandas kvartalis 3000 võrra, teatas statistikaamet.

Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%. Alla 10% oli töötuse määr viimati 2008. aastal.

Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli tänavu kolmandas kvartalis 36 000, neist 23 000 oli tööd otsinud kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud).

Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas on eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vähenenud, kuid eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvanud. Kui teises kvartalis oli aasta või kauem tööta olnud 52% töötutest, siis kolmandas kvartalis kasvas nende osatähtsus 53%-ni.

Väga pikaajaliste töötute osatähtsus oli 34%, mis on samuti suurem kui eelmises kvartalis (33%).

Tööga hõivatuid oli tänavu kolmandas kvartalis 634 000, mis on 10 000 ehk 1,6% rohkem kui eelmises kvartalis. Tegevusaladest mõjutasid hõive kasvu kõige rohkem ehitus ja töötlev tööstus. Osaliselt kasvas tööhõive ka kolmandale kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu.

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 1,1% rohkem ja tööhõive kasvas ainult teenindavas sektoris.

Tööhõive kasvu tõttu vähenes nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv.

15 kuni 74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud) oli kolmandas kvartalis 322 000, mis on 7000 vähem kui eelmises kvartalis ja 3000 vähem kui aasta tagasi.

Aastaga on kõige rohkem vähenenud pensioniealiste mitteaktiivsete arv. Tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli kolmandas kvartalis ligi 7000, mis on vähem kui aasta tagasi, kuid veidi rohkem kui eelmises kvartalis.