"Kuigi tööga hõivatute arv suurenes endiselt, liikudes oma kriisieelse haripunkti suunas, alanes selgelt selle kasvu kiirus. Viimane langes võrreldes nii eelmise aasta sama kvartaliga kui ka selle aasta teise kvartaliga (hooajalisi tegureid arvesse võttes). Hõive aeglasem kasv on märgiks, et tööturg kohaneb varasemast aeglasema majanduskasvuga," ütleb Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Edasine majanduskasv saab toetuda peamiselt tootlikkusele. "Tööhõive tõusu hakkab üha enam piirama tööjõunappus. Kuigi töötute üldarv püsib veel kõrge, võib praegune 9,7%-ne töötuse määr Eesti Panga hinnangu kohaselt juba tekitada teatud palgasurveid," märgib Soosaar.

Pikaajaliste töötute arv on kahanenud, mis on positiivne uudis, andes lootust, et struktuurse tööpuuduse probleem väheneb. Enam pole palju leevendust loota ka mitteaktiivsete sisenemisest tööturule, sest statistikaameti andmetel on selliste inimeste arv juba praegu viimase 20 aasta madalaimal tasemel.

"Nii heitunuid kui ka pensioniea tõttu tööturul mitteaktiivseid inimesi oli kolmandas kvartalis vähe võrreldes viimase kahe aastakümnega. Täiendava tööjõu turule toomiseks tuleb edaspidi jõulisemalt rakendada sellele suunatud majanduspoliitilisi meetmeid," lisab Eesti Panga ökonomist.