Muuhulgas on olulisel kohal olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamine renoveerimise abil ning meetmed, et tõsta tarbija suutlikkust oma energiatarbimist paremini hallata tänu mõõdikute ja arvete täpsematele andmetele, teatas Eesti korteriühistute liit.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud direktiivist tulenevad eeskirjad ühe aasta jooksul oma õigusesse üle võtma. Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul kipub Eestis hoonete energiatõhususe küsimus aga praegu pigem tahaplaanile jääma.

"Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab," nentis Mardi.

"Ühistujuhid teatasid sügisel oma pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta."

Tänavu oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu.

Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. "Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk - KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada 35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust," tõi Mardi näite.

"Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühistutele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta - vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta," nentis ta.