Hiljuti mitme Kesk-Euroopa riigi elektriturule sisenenud Gunvori tütarfirma Tarcona juhi Sulev Loo ütles tänases Eesti Päevalehes, et Eesti vabaturu mehhanism on rajatud üksnes hinnatõusule ja müügifirmade riskide nullimisele.

Vaba elektriturg tagab Loo sõnul hinnatõusu ennekõike senisele monopolile Eesti Energiale, mis võimaldab riigil välja võtta kopsakaid dividende. Kuna Eestis tarbitava põlevkivi ootamatuks kallinemiseks pole seni eeldusi tekkinud, näib ka elektrienergia kallinemine tema sõnul vabaturul põhjendamatu.Tarcona pole hakanud Eestis elektrit müüma põhjusel, et siin pole Eesti Energia elektrijaamadega võistlevate ettevõtete toodang kättesaadav, sest liiga nõrgad välisühendused ei taga vabaturukaubanduseks vajalikku elektrihulka.

"Algusest peale on riigi ja ettevõtete poolt indikeeritud, et elektrituru avamine ei tõsta elektri hinda," sõnas Leppiman.

Elektritarbijatel on elektrituru avanedes võimalik osta elektrit erinevatelt tootjatelt, seda kas otse või elektrimüüja kaudu. Osta on võimalik mitte ainult Eestis toodetud elektrit, vaid ka imporditud elektrit.

Elektrituru avanemisega samasse ajahetke jääb Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidega kauplemise skeemi kolmanda paketi jõustumine, mis tähendab Eesti jaoks, et enam ei saa Eesti elektritarbijad tasuta CO2 kvooti.

"See tähendab, et elektritootmine muutub CO2 kvoodi võrra kallimaks senisele suletud elektriturule elektrit tootnud Eesti Energia Narva elektrijaamadele," sõnas Leppiman."Seega ei pea paika väide, et elektri kallinemine järgmise aasta algusest ei ole põhjendatud."

Samuti on tema sõnul vale väita, et Eestil on nõrgad välisühendused. "Eestil on elektriühendused Soomega 350 MW, Lätiga 800 MW ja Venemaaga 1000 MW. Kui me võrdleme ennast näiteks oma lähinaabritega, siis on Eesti turg oluliselt rohkem avatud kui Soome, Läti, Rootsi, sest meie välisühenduste osakaal võimaldab suuremat elektrikaubandust. Teisisõnu on meie ühenduste kaudu võimalik tuua riiki rohkem elektrit eletritarbimise kohta võrreldes meie naabritega," rääkis Leppiman.

"Kui elektrikaupleja soovib tuua Eestisse elektrit Soomest, Lätist, Venemaalt, on selleks tehniline võimekus olemas. Kas see on majanduslikult mõistlik ja kas üks või teine elektrimüüja saab õigused näiteks Venemaa elektrit siin müüa, sõltub elektrimüüjate enda kaalutlustest."

Elektrikaubandust ja transiitvooge saab Leppimanni sõnul jälgida näiteks Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi kodulehel. "Seega ei pea paika ka väide, et Eestis ei ole Eesti Energiaga konkureerivate tootjate elekter kättesaadav," märkis ta.

Elektribörsi loogika on, et elektri hind kujuneb pakkumise ja nõudluse ristumisel. Nii näiteks on öösel, kui tarbimine on madalam, elektri hind madalam tänu sellele, et turule müüvad elektrit kõige madalama elektrihinna pakkumise teinud tootjad. Päevasel ajal, kõrgema tarbimise korral, on elektrit tarvis rohkem ja seetõttu tuleb seda toota järjest kallimatest allikatest.

Elektri börsihind ja selle kujunemine on soovi korral jälgitav Eesti piirkonnas Nord Pool Spoti kodulehelt. "Seega jääb arusaamatuks segane väide tarbijate valikuvõimaluste puudumise kohta," lisas Leppiman.