Ministeerium: tootjahindade kasv on aeglustumas
Võrreldes septembriga langesid hinnad vähesel määral. Euroopa Liidus tervikuna on hinnatõus olnud samas suurusjärgus või mõnevõrra kõrgem, kuid ka seal on näha hindade stabiliseerumist, mis tuleneb eelkõige nõudluse vähenemisest tööstuskaupade järele, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Enam kui 5% on aastaga hinnad tõusnud kolmes tööstusharus: toiduainete tootmine, keemiatööstus ning kummi- ja plastitööstus. Toiduainete hinnad on üles viinud pakkumise vähenemine, mille põhjuseks on kehvad saagid nii Euroopas kui USA-s.
Keemia ning kummi- ja plastitööstus on rohkem mõjutatud naftahinna liikumistest. Nõudluse vähenemine on tugevamini mõjutanud puidutööstust, kus hinnad langesid aastaga 1,6%.
Oktoobris toimusid ekspordihindades sarnased muutused tootjahindadega. Aastane hinnatõus jäi eelmise kuu tasemele tõustes 1,6% ja kuises võrdluses hinnad langesid pool protsenti.
Hetkeolukord välisturgudel ei lase eksportööridel oma toodete hindu oluliselt tõsta, et püsida konkurentsivõimelisena. Impordihindade keskmine aastakasv oktoobris kiirenes 4,3%-ni, kuid eelmise kuuga võrreldes olid hinnad samuti kerges languses (-0,2%). Impordihindu mõjutab jätkuvalt enim nafta maailmaturuhinna muutus.
Oktoobris oli kõrgeim ekspordihindade aastane hinnatõus endiselt põllumajandussaadustel, kuid kasvutempo võrreldes eelmise kuuga aeglustus märgatavalt, kokku 14%-ni ning kuuga hinnad langesid paari protsendi võrra.
Selle taga on eelkõige sesoonsed tegurid. Ka toiduainetööstuses aeglustus aastane hinnakasv veidi (8%-ni) ja kuuga olid hinnad samuti kerges languses.
Jätkuvalt kiirenes aastaga ekspordihindade kasv masinate ja seadmete tootmises (11%-ni), mis avaldub ka kuises hinnatõusus viimased viis kuud.
Enam kui kümnendiku võrra on endiselt aastaga langenud palgi müügihinnad välisturgudele, kuid kuises võrdluses on viimastel kuudel märgata mõningast hinnakasvu.
Impordihindu enim mõjutanud naftasaaduste aastane hinnatõus kiirenes oktoobris 15%-le, samas eelmise kuuga võrreldes nende sisseveohinnad langesid paari protsendi võrra.
Kuuga on enim tõusnud põllumajandussaaduste impordihinnad, mis kerkisid 7%. See on tingitud sesoonsetest teguritest, samas aastane hinnakasv jääb alla ühe protsendi.
Hindade püsimist praegusel tasemel on oodata ka lähitulevikus. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud tööstusettevõtete juhtidest valdav enamus ei prognoosinud hinnamuutusi järgneva kolme kuu jooksul.
Tavapäraselt olid hinnatõusu ootused kõrgemad toiduainetööstuses, kuid ka selles harus eeldas oktoobris neli küsitletut viiest hindade püsimist muutumatuna, mis oli viimase paari aasta kõrgeim näitaja.
