Keskmine brutotunnipalk tõusis aastaga üle 8%
Läinud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7 ja brutotunnipalk 8,1 protsenti, teatas statistikaamet.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,3 protsenti ning mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,9 protsenti. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aasta kolmandas kvartalis 1,9 protsenti.
Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viiendat kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2011. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (14,4%) ning brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,9%). Tõusu põhjuseks oli madal palgatase eelmisel aastal.
Keskmine brutokuupalk langes 2011. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ainult veonduses ja laonduses (0,9%). Keskmine brutotunnipalk tõusis kõigil tegevusaladel – kõige vähem haldus- ja abitegevustes (2,5%).
Keskmine brutopalk oli juulis 861 eurot, augustis 842 eurot ja septembris 864 eurot.
Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajaid 3,8% rohkem kui möödunud aasta samal ajal. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1158 eurot ja tunnis 8,22 eurot.
Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,7% ja tunnis 7,5%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis kõige enam muudes teenindavates tegevustes (14,3%) ning tunnis info ja side tegevusalal (16,4%).
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes läinud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ainult veonduse ja laonduse tegevusalal (1%) ning keskmine tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem samal tegevusalal (0,9%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast.
Sellel aastal on valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.
Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.
