Viimase kümne aastaga on liha tarbimine kasvanud 20 protsenti ning tarbimise kasv on aeglustunud.
Kõige enam süüakse liha USAs, kus liha tarbimine aastas ulatub 120,2 kilogrammini ühe inimese kohta.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul kasvab liha tarbimine vaesemates riikides jõukuse kasvades ning kus seda ei takista usulised või kultuurilised põhimõtted.
Arenenud riikides on samas võimalik, et liha tarbimine hakkab vähenema. Heaks näiteks on Taani, kus liha tarbimine ulatus 143 kilogrammini inimese kohta, kuid tänaseks on see näitaja hakanud vähenema.
"Lihaturule sekkuvad praegu arstid, tervishoiuteadlased, kes soovitavad südamehaiguste vältimiseks mitte liialdada punase lihaga, vaadata lihastruktuuri, mida tarbitakse, lülituda ümber rohkem puuviljadele," selgitas Josing läinud nädalal lihafoorumil, miks lihatarbimine on arenenud riikides hakanud vähema, "ja kindlasti sekkuvad probleemidesse väga aktiivselt keskkonnakaitsjad."
Kõige kiirem kasv lihatarbimises on olnud Hiinas. Hiinlased söövad praegu ära poole maailma sealihast. Trendid Aasias avaldavad mõju liha hinnale maailmaturul.
