"Oleme elektroonilise asjaajamisega jõudnud uude etappi. Kui mitmed teised riigid alles mõtlevad riiklikele e-teenustele ja nende kasutamiseks vajalikele vahenditele, oleme meie toimiva süsteemi juurutanud," ütles RIA peadirektor Jaan Priisalu.

Samas on Priisalu sõnul ID-kaardi kasutuse levikus veel küllalt võimalusi, näiteks kasutatakse väheID-kaardiga krüpteerimist: "Ajal, mil inimesed ja organisatsioonid liigutavad järjest enam konfidentsiaalseid andmeid Internetis, on ID-kaart privaatsuse tagamiseks väga tõhus tööriist."

“Kümne aastaga on ID-kaardi kasutamine nii isikutuvastuseks kui allkirjastamiseks järjepidevalt kasvanud. ID-kaardi elektroonilisi võimalusi kasutab umbes pool miljonit inimest ja antud on 100 miljonit digiallkirja, järelikult on tegemist kasutajate jaoks väga vajalike ja kättesaadavate lahendustega,“ ütlesSertifitseerimiskeskuse juht Kalev Pihl.

ID-kaarti on 2002. aastast alates kasutatud elektrooniliseks isikutuvastuseks ligi 164 000 000 korral. Isikustatud andmeid ID-kaardi kasutajate kohta väljastatakse privaatsuskaalutlustel vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel, seetõttu eiselgitata välja ka 100 000 000. digiallkirja andjat.

Saja miljoni digiallkirja tähistamiseks korraldasid RIA ja Sertifitseerimiskeskus koostöös Delfi Fortega ennustusmängu, milles ennustati võimalikku 100 000 000 digiallkirja täitumise hetke 5000 korral. Kõige täpsemini ennustas 100 000 000. digiallkirja täitumise hetke Anti Kookmaa Võrumaalt, kes pakkus, et juubeliallkiri antakse 3. detsembril kell 17.27.23.

Ettevõtja Kookmaa on ka ise aktiivne ID-kaardi kasutaja: “ID-kaart on minu jaoks igapäevane töövahend, peamiselt allkirjastan sellega arveid ja lepinguid. Saja miljoni digiallkirja andmisehetke pakkusin üldiselt huupi, ent 3 on minu õnnenumber,” ütles ta.