Jaan Õmblus: töökohad alles hakkavad Eestist kaduma
Tegelikult on see heal juhul vaid vaikus enne tormi või siis hetkeks rahunenud majandusolukord orkaani silmas, kus esimene raputus on läbi, kuid hullem alles ees.
Vaatame korraks, mis toimub Euroopas, ehk siis piirkonnas, mis on Eesti majanduse tööandjaks ja sisuliselt töökohtade garantiiks. Euroopa juhtmajanduses Saksamaal on tööpuudus probleemiks ja seda vaatamata sellele, et Saksamaa töötuse määr on Euroopa teiste riikide taustal suhteliselt mõistlik. Suurusjärgus viis ja pool miljonit inimest saab seal töötutoetust, kusjuures inimesed vanuses 58 aastat ja vanemad on üldse tööturustatistikast välja arvatud sõltumata sellest, kui aktiivselt nad tööd otsivad.
Saksamaa supermajandus kaotab pidevalt töökohti
Saksamaa suuruselt teine energiagrupp RWE on teatanud, et plaanib perioodil aastani 2014 kaotada 10 400 töökohta. Saksamaa kaubanduskett Schlecker sulges 2012. aastal 2200 poodi ja koondas 11 200 töötajat. Saksamaa juhtiv energiatootja E.On otsustas vabaneda 6500 töötajast, kuna Saksamaa valitsus keeras selja tuumaenergeetikale. Deutsche Bank koondab käesoleva aasta lõpuks 1900 töötajat, mis on panga teatel kaasaminemine Euroopa finantsinstitutsioonide kokku 25 000 inimese koondamisega sel aastal. Ja nii muudkui Saksamaa uudised edasi lähevad.
Prantsusmaal läheb asi veelgi halvemini. Seal ületas töötute arv piiri, mida viimati nähti aastal 1999, ehk siis on tööturu seisukord viimase 13 aasta hullemas olukorras. Prantsusmaa kontekstis tähendab see rohkem kui kolme miljonit töötut ja töötuse määraks teeb see ligi 11 protsenti.
Prantsuse firmad koondavad jõudsalt, sealhulgas majanduse lipulaevad nagu autotootja Peugeot ja jaemüüja Carrefour. Noorte tööpuudus on üle 22 protsendi. Täiesti tavaliseks on muutunud olukord, kus haritud ja andekad noored inimesed saadavad välja sadu CV-sid ja käivad kümnetel töövestlustel, kuid ühtegi tööpakkumist ei saa. Elu hoitakse sees mustalt lapsehoidjana või ettekandjana töötades. Sellised noored ei ole ei maksumaksjad ega endale kodu rajajad, vaid riigile suur sotsiaalne probleem.
Mida kaugemale Euroopa südamest, seda hullemaks aga olukord tööturul läheb. Hispaania on juba täielik katastroofimaa. Töötuse määr on üle 25 protsendi, ehk siis suurusjärgus viis miljonit inimest. Olukord läheb kiirelt hullemaks, ainuüksi novembris tõusis töötu abiraha saavate inimeste arv seal umbes 75 000 inimese võrra. Hispaanias töö kaotanud inimesed näevad ise kõige kiirema lahendusena oma probleemile riigist lahkumist ja mõne teise riigi tööturul õnne proovimist.
Ka meile olulisel Skandinaavia tööturul käärib
Ka meile lähedal paiknevas Rootsis ei ole tööturul asjad oluliselt paremad. Oktoobris kaotas töö 10 300 inimest, mis on kaks korda rohkem, kui töökohtade kadu oktoobris 2011. Septembris 2012 kaotas Rootsis töö 7330 inimest, mis kõik tähendab, et olukord tööturul kaldub halvemuse suunas. Novembris 2012 teatas Ericsson, et koondab kulude kokkuhoiu eesmärgil Rootsis 1550 töötajat. Rootsi hügieeni ja metsandustoodete firma SCA on samuti hiljuti teatanud 1500 inimesega raha säästmise eesmärgil töösuhte lõpetamisest. Raske on ka paljudel väikestel ja keskmise suurusega firmadel, kellest ka väga paljud just tööjõukulude osas säästa püüavad.
Meile ülioluline Soome ei paista ka silma õitsva tööturuga. Suurkoondajana on tähelepanu kogunud eelkõige Nokia, kuid ega paremini ei lähe ka paljudel teistel. Näiteks IT-teenuste pakkuja Accenture on hiljuti teatanud 330 inimese koondamisest. Mis eriti Soome, aga ka paljude teiste Euroopa riikide puhul tähelepanu väärib, on see, et teiste hulgas kaotavad töö ka IT-spetsialistid ja insenerid, ehk siis need ametid, kus Eesti oma tulevikku näeb ja mida meie mingil põhjusel majanduskriisi kindlaks tulevikuametiteks oleme hakanud pidama.
Euroopa erinevate riikide tööturul toimuvat võiks veel pikalt kirjeldada, kuid ka toodud näidete põhjal on probleemide olemus ja ulatus selge. Täna koondavad töötajaid ka kõige tugevamad euromajandused, rääkimata eskaleeruvatest tööturukatastroofidest nõrgemates riikides. Probleemivaba ei ole ka Skandinaavia, mida meie majanduse päästja ja tööandjana nähakse.
Töökaotuste laine jõuab ka Eestisse
Eesti majanduse seisukohast on oluline aru saada sellest, et tihedalt integreeritud Euroopa riikide majanduses kanduvad probleemid paratamatult ühest riigist teise. Nagu haigus levib ühelt inimeselt teisele, kui ninapidi koos ollakse. Sama kehtib ka töökohtade kaotuse kohta. Kui Euroopa enamike riikide majandus on jõudnud seisu, kus töötajaid vabastatakse kümnete ja sadade tuhandete kaupa, siis ootab töökohtade kaotus ees ka Eestit.
Euroopa, eriti Skandinaavia on paljuski meie majanduse tänane tööandja. Tööturu seisukohalt tähendab see seda, et nende majanduse tarvis tooteid ja teenuseid tootvad töökohad asuvad Eestis. Samas, kui need tööandjad riigid vastanduvad üha tugevama tööpuuduse probleemile, siis üheks oluliseks sammuks probleemi lahendamiseks oleks töökohtade koju tagasi toomine. Majanduspoliitiliselt tehakse kõik selleks, et enne, kui Soome või Rootsi inimene ostab Eestis paikneva töötaja abil tehtud kaupa või teenust, on rakenduse leidnud kõik soomlased või rootslased. Kui kodus majandus korras, siis võib ka töökohti eksportida, kui kodus probleemid, siis seda luksust lubada ei saa.
Teadaolevalt on majanduspoliitiline võim mõjus ja varem või hiljem seda ka tööturu probleemide lahendamiseks rakendatakse. Seda tehakse kas varjatumal või avatumal, keerukamal või lihtsamal viisil, kuid tulemuseks on tööturu tasakaalu nihkumine selles suunas, et kõigepealt oma rahvas söönuks saab. Siis alles selgub, mis saab partnerriikide töökohtadest. Kas jääb midagi ka neile või mitte.
Majandusel on paraku rahvus ja sellega peab arvestama
Loomulikult võtavad sellised poliitikad ja tööturu tasakaalu muutused pisut aega, millest tulenevalt jõuab töökohtade kaotuse laine paratamatult Eestisse teatud ajalise viivitusega. Kuid varem või hiljem on tööpuuduse laine siin kohal ning seda sõltumata sellest, kui tublit tööd teevad eesti inimesed, ettevõtted või kuidas kasvab meie tootlikkus ja kvaliteet. See lihtsalt ei saa nii jätkuda, et meile tööd andvad riigid koondavad ja vaevlevad tööpuuduse käes, kuid meie tööturg aina õitseb, palgad kasvavad ja rikkus tuleb. Majandusel on paraku rahvus ja Skandinaavias veel eriti.
Milline on siis Eesti tulevik antud kontekstis? Eestis on täna olukord, kus ühelt poolt ettevõtjatel raha napib ja paljudel on igapäevane ots-otsaga kokkutulemine üha raskem. Teiselt poolt kostub töötajate poole pealt hääli, et senimaani, kui Eesti ettevõtjad skandinaavlastega võrreldavaid palku maksma ei hakka ja töötajaid n.ö. Eestisse tagasi ostma ei hakka, senimaani jätkugu aga Eesti tööjõupuudus ja rahvas muudkui voolab välja. Seega täna oleme me Euroopa üldise tööturu peavooluga võrreldes kuidagi eriskummalises seisus.
Ilmselt on tõenäoline areng selline, et teatud töökohad Eestist pärit inimestele välisriikides jäävad garanteerituks, kuid eelkõige sellised lihttööd, mida isegi sealsed töötud ei soovi võtta. Samas lastakse meie inimeste palga- ja heaolu ootustest hulga õhku välja, seda nii sealpool kui ka siinpool piiri olles. Uus reaalsus jõuab pikapeale kohale ja teeb oma korrektuurid. Ettevõtjatele ja majanduse üldisele tervisele on see pigem hea, kui halb uudis.
