Eksperdid tõid välja Eesti kolm peamist energeetikasektori väljakutset: põlevkivienergeetika unikaalsus, elamumajanduse energiaefektiivsuse tõstmine ja regionaalne energiavõrkude ühendatus teiste riikidega, teatas majandusministeerium.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles reedel kohtumisel, et Eesti on astunud samme IEA tingimuste täitmiseks, näiteks liberaliseerides elektri- ja gaasiturgu. Samas on vaja jõuliselt jätkata elamupindade renoveerimist.

„Me oleme olukorras, kus Soomes kulub ühe ruutmeetri kütmiseks pea kaks korda vähem energiat kui meil. Samas kui Soome kliima on meie omast keskmiselt külmem. Riik peab jätkama programmidega, mis aitavad inimestel muuta maju energiasäästlikumaks,“ sõnas ta.

Lõplik raport Eesti kohta saab valmis järgmise aasta sügisel.

Eesti alustas läbirääkimisi IEA-ga mullu sügisel. IEA on OECD asutatud iseseisev agentuur ning on kütuseturgude analüüsi ja erakorralise kütusevaru valdkonna reguleerimise eestvedaja maailmas.

IEA liige saab olla ainult OECD liikmesriik. IEA-ga ühinemise perspektiivi on arvestatud ka 2009. aastal vastu võetud „Eesti energiamajanduse riiklikus arengukavas aastani 2020“, mis näeb ette ajakava IEA reeglite ülevõtmiseks, mis on ka ühinemise üks eeltingimus.