Miks korterit üürida, kui võib ka osta?
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on tänases seisus eluasemelaenu maksta odavam kui tasuda üürimakseid.
Pangad laenusaamisele otseselt kätte ette ei pane ning nii on inimesed liikumas üüriturult n.ö ostu-müügiturule, millest annab märku kasvav ostu-müügitehingute arv.
Laenamist ning seeläbi oma kodu soetamist soodustab Soomani sõnul muuhulgas euribori ajalooliselt madal tase, kuid siinkohal tuleb ekspert meelde, et laenu peab suutma tagasi maksta ka siis, kui euribor tõuseb kolme-nelja protsendipunkti võrra.
Inimestel, kellel on maksekäitumine korras ning sissetulek stabiilne, ei tohiks Soomani sõnul laenusaamisel probleeme olla. Küll aga on kliendid nurisenud, et pangad on laenuandmisel konservatiivsed ning ei luba laenu viimase vindi peal võtta.
"Siinkohal ma tahaksin pankasid pigem tunnustada, kuna pangad teevad laenuvõtjate eest otsuse, hinnates, kas nad on võimelised tasuma laenu ka siis, kui intress tõuseb või mitte," ütleb Sooman.
Võibolla ei saa inimene panga otsuse tulemusena kolmetoalist korterit uude kortermajja, vaid peab leppima järelturu korteritega, kuid vähemalt võib ta olla kindel, et suudab tulevikus laenumakseid tasuda.
Kuigi paljud inimesed ostavad kodu selle kõige paremas mõttes, saab korteri või maja ostu vaadata ka investeeringuna ning siinkohal hindade langust ekspertide sõnul lähema viie aasta jooksul oodata ei ole.
Sooman ütleb, et nii üürimine kui ka ostmine omavad omi plusse ning ta ei soovi siinkohal seisukohta võtta, kumba peaks inimene eelistama. Üürimise kasuks räägib ikkagi vabadus. "Sa ei ole seotud pikaajaliste lepingutega, sul on suhteliselt kiire väljumise võimalus," selgitab ta.
Swedbanki kinnisvarasektori juhi Ero Viigi sõnul tasub enne lõpliku otsuse langetamist endalt küsida paar ratsionaalset küsimust.
Kuna ostmise korral saab tegemist olema pikaajalise kohustusega, tuleks läbi mõelda kellega oma kodu jagama hakatakse ja millised on ootused, millele kodu peaks keskpikas perspektiivis vastama.
Eelnevalt tuleks kindlasti mõelda tulevase kodu asukohale - südalinn vs maarohelus, kaugus töökohast, lasteajast, koolist jne.
Kui täna on teada, et leibkonna suuruses on 1-3 aasta jooksul oodata muutusi, siis tasuks nendele muutustele mõelda juba täna ja mitte ennast siduda pinnaga, mis varsti sobilik enam ei ole.
Lõpliku otsuse tegemisele peaks eelnema aus arutelu teemal, kas kodu soetamisel teen pikaajalise või lühiajalise otsuse.
"Tark ei torma, ütleb eesti vanasõna ja enne, kui siduda ennast pool elu kestva kohustusega, tasuks kodu üürida kas või seetõttu, et saada aru, mida tähendab igakuine arvestatav kohustus," sõnab Viik.
Reeglina ei tohiks eluasemelaenu igakuise makse suurus Viigi sõnul ületada 30-40 protsenti sissetulekust. See võiks kehtida nii üürimisel kui ka ostmisel.
Näide:
Kuulutus City24.ee-s: Tallinnas Virmalise tänaval küsib omanik viiendal korrusel asuva 3-toalise, 58,8 ruutmeetri suuruse korteri eest üüri 400 eurot kuus. Kuulutuse kõrval olev SEB laenukalkulaator näitab, et kui sama suur summa kuluks laenumakseks, saaks 20 aasta peale laenu võtta 68 970 eurot.
Portaalist selgub, et 68 900 euro eest võib osta näiteks kolmetoalise (63,7 ruutmeetrit) korteri Kristiines asuva Vindi tänava kortermaja esimesele korrusele.
Kellele kesklinna või Kristiine piirkond ei sobi, võib vaadata veelgi paremaid pakkumisi äärelinnas.
